Bill Gates

Sissejuhatus[edit]

William Henry Gates III on üks maailma rikkamaid mehi. Tema varandus on tulnud Microsoftist, mille rajasid tema ja ta partner Paul Allen. Gates on mõjuvõimas ärimees, autor ja ta tegeleb ka heategevusega. 6 Bill Gates on maailma suurim personaalarvutite tarkvara varustaja. 4 Ta on tuntud oma ägeda võitlusvaimu ja agressiivse äritaibu poolest. Gates’ist on saanud arvutinohikute sümbol. Ta astus tagasi igapäevasest töötamisest Microsoftis, aga ta jäi selle esimeheks. Ta suunas oma tähelepanu heategevuslikku sihtasutusse Bill and Melinda Gates Foundation, mis on suunatud globaalsetele terviseprobleemidele, eriti malaaria ja AIDS’i vältimisele vaestes riikides. 2

Varajane elu[edit]

Gates on sündinud Seattle’s, mis asub Washingtonis. Ta sündis aastal 1955, 28. oktoobril. Gates’i isa, William H. Gates II, on advokaat ja ta ema, Mary Gates, oli kooliõpetaja, Washingtoni ülikooli asevalitseja ja United Way International’i juhataja. 4 Gates’il on kaks õde: Kristi ja Libby. Gates’i vanemad tahtsid, et temast saaks samuti advokaat.
Gates käis Lakeside erakoolis ja seal kirjutas ta oma esimese arvutiprogrammi masinal, millega sai mängida trips-traps-trulli arvuti vastu. Ta oli kolmeteist aastane sel ajal ja ta oli lummatud sellest masinast ja sellest, kuidas see alati täidab tarkvara koodi ideaalselt. Gates’il ja ta Lakeside’i sõpradel (Paul Allen, Ric Weiland, Kent Evans) keelustati üks süsteem ära pärast seda, kui administraatorid said teada, et nad olid kasutanud ära vigu süsteemis, et saada tasuta arvutiaega. Keelu lõpus pakkusid nad välja, et nad otsivad vigu CCC (Computer Center Corporation) tarkvaras, et vastutasuks saada tasuta arvutiaega. Gates läks CCC kontorisse ja õppis lähtekoode erinevatel programmidel, mis töötasid sellel süsteemil, kaasaarvatud programmidel FORTRAN, LISP ja masinakeelel. See kokkulepe kestis kuni aastani 1970, sest siis läks CCC pankrotti. Järgmisel aastal palkas Information Sciences, Inc need samad neli Lakeside’i õpilased kirjutama palgalehe programmi COBOL, tagades neile arvutiaega ja litsentsitasu. Pärast seda, kui Gates’i hooldaja avastas ta programeerimisvõimed, kirjutas Gates kooli arvutiprogrammi, mis tegi tunniplaane. Ta modifitseeris selle koodi niimoodi, et ta oleks pandud klassidesse, kus on enamjaolt naissoost õpilased. 6
Aastal 1973 läks Gates Harvardi ülikooli juurat õppima ja seal tutvus ta ka Steve Ballmer’iga, kes on nüüd Microsofti president. Harvardis arendas ta välja versiooni programmikeelest BASIC esimesele mikroarvutile – MITS Altair’ile. (BASIC oli esimesena arendatud välja John Kemeny ja Thomas Kurtzi poolt kuuekümnendate keskel). Pärast seda, kui Gates Harvardist välja kukkus, suunas ta kogu oma energia Microsoftile, mille ta oli asutanud koos Paul Alleniga aastal 1975. 4 Gates uskus, et igal kontorilaual ja igas kodus peaks olema arvuti. 5

BASIC[edit]

Pärast Popular Electronics ajakirja lugemist, mis demonstreeris Altair 8800-i, võttis Gates ühendust MITS’iga (Micro Instrumentation and Telemetry Systems), kes lõid uue mikroarvuti, et informeerida neid selles, et tema ja teised töötavad BASIC’u interpreteerija kallal sellele. Tegelikult tal ja Allen’il ei olnud Altair’i ja ei olnud kirjutanud koodi sellele, nad tahtsid lihtsalt hinnata MITS’i huvi selle vastu. MITS’i president Ed Roberts nõustus nendega kohtuma, et näha nende demo ja paari nädalaga nad arendasid Altairi emulaatori, mis töötas microarvutil ja siis veel ka BASIC’u interpreteerija. Selle demonstratsioon leidis aset Albuquerques ja see oli edukas ning see viis välja kokkuleppeni MITS’iga, et levitada seda interpreteerijad Altair BASIC’una. Paul Allen võeti MITS’i tööle ja tema ja Gates töötasid koos Albuquerques novembris aastal 1975. Nad nimetasid oma koostööd „Micro-Softiks”. Aasta jooksul kaotati sidekriips ja 26.ndal novembril 1976 aastal registreeris Office of the Secretary of the State of New Mexico ärinime „Microsoft”. Ja Microsoft oligi loodud.
Microsofti BASIC oli populaarne arvutihuviliste seas, aga Gates avastas, et müügieelne koopia oli lekkinud ühiskonda ja oli laialdaselt kopeeritud ja levitatud. 1976-nda aasta veebruaris kirjutas Gates Avatud Kirja Huvilistele MITS’i ajalehte, et MITS saaks mitte jätkata kõrge kvaliteediga tarkvara tootmist, levitamist ja ülal pidamist ilma tasuta. See kiri oli ebapopulaarne paljude huviliste seas, aga Gates jäi kindlaks on tõekspidamisele, et tarkvaraarendajad peaksid saama nõuda tasu. Microsoft sai sõltumatuks MITS’ist 1976-nda aasta lõpus ja jätkas programmeerimiskeele tarkvara arendamist erinevatele süsteemidele. See firma kolis Albuguerguest Bellevuesse, Washingtoni 1. jaanuaril aastal 1979. 6

IBMi partnerlus[edit]

1980-ndal aastal lähenes IBM Microsoftile, et see kirjutaks BASIC interpreteerija selle väljatulevale personaalarvutile, IBM PC’le. Kui IBM’i esindajad mainisid, et nad vajavad uut operatsioonisüsteemi, siis Gates soovitas neile Digital Research’i (DRI), kes olid laialdaselt kasutatud CP/M operatsioonisüsteemi loojad. IBM’i läbirääkimised DRI’ga läksid halvasti ja nad ei jõudnud litsentsikokkuleppele. IBM’i esindaja Jack Sams mainis neid litsentsi raskusi järgmisel kohtumisel Gatesiga ja ütles talle, et ta muretseks aksepteeritava operatsioonisüsteemi. Mõni nädal hiljem pakkus Gates välja, et võiks kasutada 86-DOS operatsioonisüsteemi, mis oli sarnane CP/M’ile, mille Tim Paterson Seattle Computer Products’ist (SCP) oli teinud tarkvarale, mis sarnanes PC’le. 6 Järgnevalt rääkis Gates SCP’ga läbi, et teha Microsoft 86-DOS’i ainsaks litsentsi agendiks ja lõpuks täielikuks omanikuks, aga ta ei maininud potentsiaalset lepingut IBM’iga. Microsoft kohandas OS’i, nimetas selle ümber PS-DOS’iks ja küsis IBM’ilt ühekordset tasu, säilitades autoriõigused. Kui IBM’i kloonid turule jõudsid, nagu Gates arvaski, et juhtub, siis iga arvuti vajas koopiat Microsofti operatsioonisüsteemist, litsentseeritud otse Microsoftist.
Siis kui MS-DOS avas uksed Bill Gates’i legendaarsele staatusele arvutimaailmas, siis Windows™ operatsioonisüsteem lõi need täiesti lahti. Sel ajal, kui MS-DOS oli tekstil põhinev käsureaga OS, tõi Windows suuri muutusi personaalarvutite vallas, tagades kerge, graafilise, osuta-ja-vajuta kasutajaliidese, mis tegi arvutid kättesaadavaks kõigile. Turg levis üsna väikesest arvutinohikute kommuunist üldisele publikule. 3

Filantroopia[edit]

Fakt, et Bill Gates oli rikkaim mees maailmas andis võimaluse luua maailma suurima heategevuse sihtasutuse. 5 Gates uuris Andrew Carnegie ja John D. Rockefelleri tööd ning aastal 1994 müüs ta mõned oma aktsiad maha, et luua William H. Gates Foundation. Aastal 2000 liitsid Gates ja ta naine kolm perekonna sihtasutust üheks ja sellest sai Bill & Melinda Gates Foundation. 6 Bill & Melinda Gates Foundation on annetanud üle 28 miljardi dollari, annetades rohkem kui ühe miljardi dollari aastas.
Bill Gates mängib küll suurt rolli Microsofti kompaniis, aga on andnud oma koha tegevdirektorina üle Steve Ballmerile. Gates on praegu firma esimees ja peatarkvara arhitekt. Ta on alustanud oma plaaniga vähendada aina rohkem oma kohustusi Microsoftis ja lõpuks kavatseb pühendada kogu oma aja Bill & Melinda Gates Foundation’ile.

Kokkuvõte[edit]

"There will be a day, not far distant, when you will be able to conduct business, study, explore the world and its cultures, call up any great entertainment, make friends, attend neighborhood markets, and show pictures to distant relatives--without leaving your desk or armchair. It will be more than an object you carry or an appliance you purchase. It will be your passport into a new, mediated way of life." 1
Selle lause ütles kord Bill Gates ja nüüd ongi see aeg käes, millest ta rääkis. Tänapäeval on see igapäevane nähtus, et inimesel on arvuti. Ka koolides ja tööl on arvutid. On võimalik suhelda inimesega teises maailma otsas arvuti kaudu, isegi on võimalus videosuhtlust teha. Arvutist on saanud tähtis osa meie, inimeste, elus ja nüüdisajal oleks raske ja mõnele isegi mõtlematu läbi ajada ilma arvutita.

Kasutatud allikad[edit]

Koostas: Raimond Koitsalu