Digitaalsed kaamerad

Mihkel Martinsoni teema, ei näpi.

Sissejuhatus[edit]

Referaadis käsitlen digitaalseid fotokaameraid, sh nii kompaktkaameraid kui ka digipeegelkaameraid (DSLR). Püüan välja tuua nende suurimad erinevused ehituses ja käsitlen ka veidi ajalugu.

Ajalugu[edit]

Esimest digitaalset kaamerat on raske määratleda, sest paljud firmad üritasid sellist toodet välja mõelda. Tänapäeva digikaamera mõiste järgi defineeritud kaamera, mis ka tavatarbijale taskupärane, oli ilmselt Apple Quicktake 100 mis tuli turule 1994 aastal. See salvestas VGA resolutsioonis (640x480) pilte ja töötas algselt ainult mac arvutitega. Hiljem väljastati ka tugi Windowsi arvutitele. Teine kaamera mis tavakasutajatele loodi, oli Kodak DC40. See kaamera salvestas juba 756x504 suuruses pilte ja teha sai 48 pilti.

Digi vs film[edit]

Digitaalkaamerate levik on olnud kiire ja filmikaamerad on tavakasutusest pea täielikult välja vahetatud. Tunduvalt mugavam on kui saab tehtud pilti kohe vaadata ja seda arvutisse panna. Filmifotokaga tuleb aga film täis pildistada ja see seejärel ilmutusse viia. Enamasti kasutatakse filmikaameraid veel ainult nostalgiahõngulise tulemuse tõttu. Isegi suur osa professionaalidest on vahetanud filmikered digikerede vastu mugavuse nimel.

Digitaalkaamera suurimad eelised filmikaamera ees[edit]

Piltide hoiustamine on lihtne
Töötlemine on lihtne
Ühes seadmes võib korraga olla sadu kui mitte tuhandeid pilte
Võimalik kasutada ka videode tegemiseks (kusjuures kui varem ei pandud digipeeglitele video funktsiooni külge, siis nüüd on ka see lisatud ja tulemus on kohati isegi parem kui videokaameratel)
Piltidele salvestatakse EXIF info kus on kirjas pildi andmed (säri, ava, ISO jne)
Tehtud pilti on kohe ekraanilt näha ja soovi korral võimalik kustutada
ISO kiirust on võimalik paari nupuvajutusega muuta

Filmikaamera eelised[edit]

Kõrgetest ISO kiirustest tingitud müra ei ole niivõrd häiriv kui digitaalkaamerate puhul ja seda peetakse isegi kunstiliseks
Piltide dünaamiline ulatus (dynamic range) on tunduvalt suurem kui digikaameratel. Näiteks digikaameraga on võrdlemisi keerukas teha pilti päikeselisel päeval varjulisest kohast nii, et nii päikese käes kui ka varjus olevad objektid jäävad näha. Kumbki jääb kas üle- või alasärisse. Filmikaameratel on selline probleem leebem.
Ei saa juhtuda seda, et sensorile satub tolm, sest iga pildi jaoks kasutatakse uut filmilõiku.
Kui mõni detail satub nii suurde ülesärisse, et "põleb ära" (on nii ere, et muutub täiesti valgeks), siis filmilt on võimalik veel midagi taastada, aga digikaameral on seal lihtsalt valge laik 0 informatsiooniga.

Kompaktkaamerad[edit]

Kompaktkaamerate näol on enamasti tegu lihtsa kaameraga mis mõeldud tavakasutajale igapäevapiltide tegemiseks. Tihtipeale ei ole seal võimalust säri, ava ega ISO muuta. Samuti pole võimalik objektiivi valida. Neid on lihtne käsitleda ja nüüdisaegsete kompaktkaamerate pildid on väga heal tasemel. Tihtipeale pakitakse ühte kaamerasse kokku optika mis on zoomivõimeline, macrovõimeline ja samuti tavakauguse jaoks sobiv.
Kompaktkaameraid on ka erinevates suurustes. Väiksemad kaamerad on kuni paar sentimeetrit paksud, samas kui kõrgema klassi kaameraid on väliselt võimalik isegi peegelkaameratega sassi ajada. Nende pildikvaliteet on ka paremal tasemel, kuid kasutusmugavus ja funktsionaalsus jääb peegelkaameratele siiski alla.
Pildid salvestatakse enamasti JPEG formaati, mis on aga kadudega. Nende kaamerate hinnad küündivad kuni 10000 kroonini. Odavama mudeli saab juba paari tuhandega.

DSLR kaamerad[edit]

DSLR e. digipeegelkaamerad on sisuliselt filmikaamerad millel filmilindi asemel on sensor. Suurimad puudused mis vähem kogenud inimesi digipeeglite juurest kuni viimaste aastateni ära hirmutas oli, et ei olnud võimalik pildi tegemist jälgida otse ekraanilt, vaid pidi kasutama pildiotsijat. Tõsi küll, esimene kaamera sellise, live view, funktsiooniga oli Olympus E330 mis tuli turule juba 2006, aga see ei muutunud väga populaarseks. Alles mõni aasta hiljem hakkasid live view kaamerad rohkem levima. Teine asi, mis inimesi hirmutas, oli videovõimaluse puudumine. Nüüd on aga seegi lisatud ja paljud kaamerad võimaldavad Full-HD kvaliteedis filmimist. Tihti ollakse arvamusel, et kui poest peegelkaamera osta, siis pole muud vajagi ja kohe hakkab kvaliteetseid pilte tulema. Ilmselt esimesed pildid sellise mulje jätavadki, aga kui fotograafia vähegi huvi pakub, siis varsti jääb originaalobjektiivist väheks. Objektiivide vahetamise võimalus on üks suur erinevus kompaktkaameraga võrreldes. Samuti on nende kaameratega võimalik väga põhjalikult kõiki pildistamise seadeid valida.
Kuigi mõningatel kompaktkaameratel on võimalik pildid RAW formaati salvestada, siis digipeeglitel on kõigil selline võimalus. RAW formaat kujutab endast kaamera poolt minimaalselt töödeldud pilti. Lisaks on selle formaadi puhul arvutis pilte parem töödelda, sest pildikvaliteet ei kannata nii palju kui JPEG puhul. RAW formaadis pilt on ka ~3 korda mahukam kui JPEG, sest sisaldab pakkimata infot.
Kaamerate hinnad algavad juba 7-8000 kroonist, aga sellega saab kätte ainult baasmudeli millel on KIT objektiiv. Peegelkaamera ostu puhul tuleb kindlasti arvestada hilisemate kulutustega mitte osta kaamera ainult odava hinna tõttu. Nimelt on peegelkaamerate lisavarustus üpriski kallis. Objektiivide hinnad algavad tuhandest kroonist ja lõppevad sadade tuhandetega. Muidugi on ka kõiksugu muud varustust vaja, nagu näiteks lisavälk, kott, akud jms.

Viited[edit]