Sotsiaalne tarkvara ja võrgukogukonnad/Märgendamine ja folksonoomia

From Wikiversity
Jump to: navigation, search

Sissejuhatuseks[edit]

Tänaseks on pea iga veebikasutaja ilmselt kohanud erinevate võrguteenuste juures märksõnade kasutamist, mis hõlbustavad otsingut ja võimaldavad materjalis paremini orienteeruda. Kui mõned muud internetiteenused on saabunud üsna suure pauguga (meediakära jne), siis märgendamine on eluõiguse võitnud üsna vaikselt. Ka alguse sai see protsess millestki väga tavapärasest: harilikest veebi-järjehoidjatest.


Folksonoomia[edit]

Seda mõistet kasutas esimesena ilmselt Thomas Vander Wal juulis 2004. Selleks ajaks oli olemas juba del.icio.us ja mitmed teised märgendamist kasutavad teenused ning üks seltskond hakkas otsima head terminit uutlaadi sotsiaalse klassifikatsiooni kohta. Ametlikku, hierarhilist klassifikatsiooni nimetatakse taksonoomiaks (tuntuimaks näiteks on ilmselt Carl von Linné ladinakeelne looduse klassifikaator). Nüüd oli aga tegu mitteametliku, "alt üles" kujuneva klassifitseerimisega, mis sarnaselt wikidega näis "kujunevat iseenesest". Terminiks pakutud "rahvaklassifikatsioon" (folk classification) sai peagi uue kuju "folksonoomia" (folksonomy; folk + taxonomy).

Folksonoomia on seega veebipõhine spontaanselt toimiv meetod info kommenteerimiseks ja süstematiseerimiseks. Taksonoomiast eristab seda eeskätt juba mainitud "alt üles" lähenemine, aga ka asjaolu, et selle kujundajateks on kasutajad ise ja mitte mingi kõrgemalseisev väline organ. Folksonoomial ei ole kindlaid piire, ka süsteem ei pruugi alati kindlalt paigas olla. Põhiliseks töövahendiks on märgendid ehk sildid (tags) - infot iseloomustavad märksõnad või fraasid.

Märgendamise järgmiseks sammuks on ilmselt suund paljuräägitud semantilise veebi suunas, mis võimaldab infot otsida reaalse tähenduse, mitte üksnes tekstijuppide (erinevate tähekombinatsioonide) järgi. Siin võib mainida pikka aega otsimootoreid kollitanud "Google-pommide" fenomeni, mis võimaldas suhteliselt väikese arvu koordineeritud veebiviidete abil suunata kindlat veebipäringut mingile etteantud aadressile. Pikka aega viitas Google otsing "miserable failure" George W. Bushile ning "masendav" Keskerakonna kodulehele...

Kuid ka siltide puhul tuleb arvestada (see on ühtaegu nii võimaluseks kui ohuks), et erinevad inimesed võivad tõlgendada sama silti erinevalt. Mõiste "IT" kipub programmeerijal haakuma rohkem tarkvara ja inseneril riistvaraga; mõne jaoks on "kommunism" tema maailmavaade, teise jaoks kuritegelik süsteem ja kolmanda jaoks huumor. Nii võib ka semantilise otsingu puhul jõuda omalaadsete "Google-pommideni".

Huvitavaks visuaalseks folksonoomia väljenduseks on sildipilv - erinevate märgendite koondamine ühte kohta kaootiliselt paikneva pilvena, kusjuures sildi teksti suurus sõltub tema kasutamise sagedusest (levinuim silt on suurima tekstiga). See sai alguse Flickri fotoportaalist ja levis sealt erinevatesse muudesse rakendustesse - tänapäeval kasutavad sildipilve näiteks ka paljud ajaveebid.


Järjehoidjad[edit]

Veebi levikuga kerkis peagi päevakorda vajadus salvestada ja sorteerida huvipakkuvaid aadresse. Esmaseks sellelaadseks vahendiks said veebilehitsejate järjehoidjad (bookmarks Netscape'il ja Mozillal/Firefoxil, favorites Internet Exploreril). Sedalaadi järjehoidja oli aga seotud konkreetse arvutiga (ja ka konkreetse kasutajaga, kuna neid hoitakse iga kasutaja profiilis eraldi). Esimeseks katseks järjehoidjaid jagada oli 1996. aastal alguse saanud ITlist.com (vt. http://www.mail-archive.com/scout-report@hypatia.cs.wisc.edu/msg00038.html; praegune veebileht ei kajasta tollast sisu). Sellele järgnesid peagi teised - ent dot.com'i mulli lõhkedes 90-ndate lõpus kadus suur osa neist kaardilt, kuna ei suutnud enda jaoks leida toimivat reaalset ärimudelit. Esimeseks tänini edukalt toimivaks sotsiaalse märgendamise veebileheks sai Delicious (algselt del.icio.us), mille asutas Joshua Schachter 2003. aastal ja mille Yahoo! 2005. aastal ära ostis.

Head ja vead[edit]

Positiivse poole pealt on sotsiaalne märgendamine iseorganiseeruv, vähebürokraatlik süsteem ja sellisena elujõuline. Märgendeid loovad ja korrastavad reaalsed inimesed, mitte kindla algoritmiga tarkvara - see peaks andma parema semantikatajumise (võrrelgem kasvõi "puhast" otsimootorit ja inimeste poolt hallatavat veebikataloogi).

Negatiivsete asjaoludena võib mainida puuduvate või ebasobivate aadresside ohtu (märgendussüsteem võib jääda ajast maha), vahel on võimalik "Google-pommide" kombel sööta ette kellegi isiklikku agendat või ka rämpsreklaami.


Mõned näited[edit]

Delicious[edit]

http://www.delicious.com

Algselt del.icio.us (nimi sai alguse kellegi pillatud lausest "heade viidete otsimine on nagu kirsside söömine"). See 2003. aastal Joshua Schachteri loodud veebiteenus on siiani üks valdkonna põhitegijaid. Lai valik võimalusi, nagu RSS-vood, kasutaja viitebaasi eksport Mozilla järjehoidjatena, erinevad pluginad veebilehitsejatele, lihtne pöördusviis kas sildi (delicious.com/sildinimi) või kasutaja (delicious.com/kasutajanimi) järgi jpm. 2005. aastal omandas ettevõtte Yahoo!.

Digg[edit]

http://www.digg.com

Kevin Rose, Owen Byrne, Ron Gorodetzky ja Jay Adelson lõid 2004. aasta novembris uutlaadi teenuse, mis on omapärane kombinatsioon folksonoomiast ja uudisteteenusest (nimetabki end "sotsiaalseteks uudisteks"). Samas on kasutusel ka mitmed sotsiaalvõrgustike elemendid (sõbrad, hinnangud jne). Raha teenib Digg Google AdSense'i reklaamide abil. Põhimõtteliselt on tegu veebiuudiste promosüsteemiga - kui piisavalt palju kasutajaid hindab uudist huvitavaks, saab see kõrge hinnangu.

Diggi populaarsust näitab ka üks äraspidine asjaolu - nimelt "Slashdoti efektiga" sarnane "Diggi efekt". "Slashdoti efekt" on samanimelise populaarse "nohikuportaali" fenomen, mis tähendab mingi veebilehe muutumist päringute hulga all kättesaamatuks pärast selle mainimist mõnes paljuloetud loos. Tegu on omalaadse tahtmatu DOS-rünnakuga, mille tulemusena nõrgem veebiserver ei pruugi päringuuputusele vastu pidada. Ka Digg'is ülesupitatud veebileht võib sama nähtuse ohvriks langeda.

Diggi on palju kasutatud ka poliitikavahendina ning kriitikud kasutavad tema puhul üldiselt samu argumente kui Wikipedia ja sotsiaalvõrgustike puhul (Forrest Gump: “life is like a box of chocolates...”)

Technorati[edit]

http://www.technorati.com/

2002. aastal David Sifry loodud ajaveebide otsi- ja märgendamissüsteem (2008. aasta keskpaiga seisuga umbes 1,3 miljonit ajaveebi). Raha teenib tasulistelt täiendteenustelt (näiteks jälgimisnimekiri) ja reklaamisüsteemilt.

Flickr[edit]

http://www.flickr.com

2002, aastal Vancouveri firma Ludicorp loodud fotoportaali omandas 2005. aastal Yahoo! Oli üks esimesi laialdaselt folksonoomiat kasutavaid veebiteenuseid. Fotodele saab lisada erinevaid litsentse, kasutusel on nii traditsiooniline range copyright kui ka Creative Commonsi litsentsid. Baastase on kasutajale tasuta, lisateenused tasulised.

Twitter[edit]

http://www.twitter.com

Mikroblogimise esinumber maailmas, loodud 2006 Jack Dorsey poolt. Võimaldab kirjutada kuni 140-märgilisi lühisissekandeid. Sotsiaalvõrgustiku oluliseks osaks on teiste kasutajate jälgimine, mis võimaldab nende sõnumeid operatiivselt lugeda. Märgendamise poolelt on kasutusel nn hashtag'id - #-märgiga algavad sildid, mida lisatakse sissekannetele.

Twitteri puhul on sageli esitatud küsimust nende ärimudelis. Tema senise kiire tõusu taga on olnud suuresti riskikapital, kuid selget ärimudelit (vrdl näiteks Flickr) on raske leida. Välja on pakutud omalaadse reklaamvõrgustiku ideed - kasutada Twitterit erinevate kaupade soovitamiseks oma sissekannete jälgijate.


Lõpetuseks[edit]

Märgendamine ja folksonoomia on taas kord üks internetiajastu viise "asju teistmoodi teha". Kasutajate kaasamise, kogukonna kujundamise ja spontaanse infohalduse koha pealt on tegu eheda Web 2.0 nähtusega kõigi oma võimaluste ja ohtudega. Ärimudelite osas otsingud alles käivad - mõned konservatiivsema lähenemisega firmad (nagu Flickr) on selle juba leidnud, radikaalsematel tegijatel on aga vaja veel oma mudel paika saada. Ent just siit paistab uue sajandi üks põhilisi tähelepanekuid - "info on raha", kuid sel võib olla väga palju uudseid vorme.

Viited[edit]


Nädala ülesanne[edit]

  • Otsige veebist kaks näidet folksonoomia kohta - üks selline, kus see väga hästi töötab, ning teine, kus see eriti ei taha toimida.