BIOS

From Wikiversity
Jump to navigation Jump to search

Sander Kuusk

BIOS'i (Basic Input/Output System ehk maakeeli põhiline sisend- ja väljundsüsteem) peamiseks funktsiooniks on arvuti ettevalmistamine selleks, et teisi tarkvaraprogramme, mida hoitakse meediaseadmetel (kõvakettad, CD plaadid ja disketid), saaks laadida, käivitada ja nendega töötada ehk on vahelüliks riistvara ja tarkvara vahel. Kui Sa käivitad oma kompuutri, siis algul laetakse just seesama BIOS ja alles pärast teda operatsioonisüsteem. Seega võib Sinu uus arvuti olla algul ilma opsüsteemita (opsüsteem on selleks, et Sa saaksid oma kompuutrit kasutada, st kirju kirjutada, muusikat kuulata, Internetis surfata, dokumente luua, filme vaadata, uusi programme installida jne.) aga BIOS peab olema, sest ilma temata ei saa Sa oma arvutit üleüldse käivitada. Vastupidine näide, oletame, et Sul arvutis täiesti töökorras operatsioonisüsteem, aga BIOS väljub rivist, siis sel juhul Sa ei saa oma opsüsteemile lihtsalt ligi, sest arvuti ei käivitu. BIOS hoiab enda mälus informatsiooni kõikidest Sinu kompuutri sisemistest (emaplaat, mälu, protsessor, emaplaati integreeritud audio ja videokaart jne.) ja välimistest (monitor, hiir, klaviatuur, audio ja videokaart jne) seadmetest, aga ka infot Sinu kompuutri kellaaja, kuupäeva, kõvaketta detailse kirjelduse kohta jne.

BIOS asub väikeses eraldi kiibis (tänapäeval põhiliselt flash mälus (CMOS RAM - Ei ole BIOSe osa)), mis on paigaldatud Sinu arvuti emaplaadile. See on koht kus BIOS hoiab oma seadistusi ja kellaaega. Bios vajab (vähest) toidet.Toite saamiseks on emaplaadil patarei, üks liitium patarei peab vastu keskmiselt viis aastat Oma BIOS'it saab ka uuendada ja kui ta väljub rivist, siis saab teda ka asendada, näiteks kui Sa uuendad oma protsessorit või kõvaketast, siis võib juhtuda, et Sinu BIOS ei ühildu nendega, seega tuleb Sul teda uuendada. BIOS'se toodetakse mitmete firmade poolt aga kui Sul on vaja uuendada oma BIOS'i, siis tuleb Sul minna oma emaplaadi või siis Sinu kompuutri tootjafirma kodulehele. Soovitav ei ole teostada BIOSi tarkvara värskendamist disketilt. Arvuti väljalülitamine värskenduse paigaldamise ajal lõppeb halval juhul emaplaadi vahetusega. Seega peab suhtuma BIOSe uuendamisse suurima ettevaatlikkusega.

KOLM REEGLIT:

ÄRA NÄPI, KUI VAJADUS PUUDUB

ÄRA NÄPI, KUI EI TEA, MIDA TEED

KAITSE VÕIMALUSEL BIOS PAROOLIGA

Enda BIOSi uuenduse katsetus

Tegin siis enda lauaarvutile BIOSe uuenduse ning ka väikese kasutusjuhendi, kuid viimast uuendada. 1. On vaja kindlaks teha mis emaplaadioga on tegemist, juhul kui eelnevad teadmised puuduvad, soovitan tõmmata kas CPU-Z või Everest, mis näitavad detailselt ära mis sul seal kasti sees on. 2.Kui see on kindlaks tehtud mis tootja ja mis tootega on tegemist tuleb minna kas arvutitootja või emaplaadi valmistaja kodulehele. 3.Seejärel tuleb enda emaplaat välja otsida ning tõmmata vastavad uuendused. 4.Igaks juhuks tuleks eelnev BIOS ära salvestada, et kui midagi nihu läheb oleks hiljem arvuti ikkagi tööle saada. 5.Olemas on ka sellised huvitavad utiliidid erinevate emaplaadi tootjate poolt, laadides need alla ei ole reeglina vaja teada isegi oma emaplaadi nime, kuna utiliit leiab internetist just õige üles ning uuendab kenasti ise ära.

Mina soovitaksin just kasutada seda viimast, kuna ise uuendasin just viimasel viisil ning väga mugav viis. Oma BIOSE viisin aastast 2007 aastasse 2009. Paraku pole enam uuendusi tulnud aastal 2010.

Täpsed valikud, mida BIOS-is teha saab, sõltuvalt BIOS-i tootjast ja valmistajast. Järgnevalt annan ülevaate kõige sagedamini vajaminevatest sätetest ja valikutest, mida nende muutmiseks teha saab.


Kuidas midagi muuta saab?

Niisiis, kui arvuti sisse lülitada, võtab BIOS juhtrolli enda kätte ja asub tegutsema. Ühel hetkel pakutakse kasutajale võimalust siseneda BIOS-i juhtprogrammi. Enamlevinult võetakse selleks abiks klahvid “Del”, “F1”, “F2”, “Esc”, “Ctrl-Esc” või “Alt-Esc”. Nt kvatakse selle jaoks tekst press DEL to enter setup. Seadistusse (Setup) sisenemisel on näha erinevad tekstipõhised menüüd arvukate seadistusvõimalustega. Osa neist on standardsed, teised varieeruvad, sõltuvalt BIOS-i valmistajast. Mida muuta, sellest täpsemalt edaspidi. Praegu räägime sellest, kuhu need muudatused salvestatakse. Nagu öeldud, paikneb BIOS ise emaplaadil asuval kiibil. Selle erinevaid valikuid hoitakse aga teises kiibis, mis kannab nime CMOS (Complementary Metal Oxide Semiconductor - komplementaarne metalloksiid-pooljuht). Erinevalt BIOS-ist kustub info CMOS-kivil kohe, kui arvuti täiesti ilma võrgutoiteta jääb. Seepärast ongi emplaatidel pisike liitium- või Ni-Cad-patarei, mis annab piisavalt energiat selleks, et tagada andmete säilimine aastateks. Mõnedel uuematel kiipidel on sisseehitatud tilluke liitiumpatareid, millel on toitevaru kümneks aastaks. Kui patarei välja võtta, siis “unustab” arvuti ära kõik sätted, mida vahepeal BIOS-is muudetud on. Patareid üldjuhul siiski välja võtta ei tasu – vaikesätete taastamiseks (kui arvuti valede sätete pärast enam piltigi ette ei võta) on emaplaadi tootjad paigaldanud emaplaadile silluse (jumper), mida ümber tõstes info CMOS-kivil kustub. Täpsemalt saab lugeda konkreetse emaplaadi kasutusjuhendist alapealkirja „Clear CMOS“ alt.

Milleks vaeva näha?

Arvuti töökiirus võib tublisti sõltuda CMOS-i sätetest, sest CMOS lubab määrata, kui kiiresti loeb arvuti andmeid operatiivmälust, kas protsessori vahemälu on lubatud või keelatud, kui kiiresti PCI siin suhtleb sellel siinil olevate lisakaartidega jne. Keda tippkiirus eriti ei huvita, sellele peaks oluline olema vähemalt kõik see, mis käib kettaseadmete, emaplaadile integreeritud lisaseadmete (heliadapter, võrguadapter) või turvafunktsioonide kohta.

Sätted ja valikud

1. Date/Time: Kasuta seda süsteemi õige kellaaja ja kuupäeva sisestamiseks. Kui kella päris täpselt õigeks ei saa, siis pole ka midagi katki – sedasama saad hiljem ka Windowsist teha. Või mis veelgi parem: kellaaja õigsuse eest hoolitsemise võib hiljem kellaserveri hooleks jätta (ja seda tasub teha, sest süsteemikell ei kuulu just maailma kõige täpsemate kellade hulka). Windows XP-l on kellaserveri järgi süsteemikella õigekspanemine sisseehitatud funktsioon, vanematel Windowsidel peab selle jaoks eraldi programmi kasutama.

2. IDE (Primary/Secondary; Master/Slave):Kuvab informatsiooni kahe IDE-kanali taha ühendatud kettaseadmete kohta (kõvakettad, CD-kirjutid, DVD-lugejad jne). Vaikesätteks on Auto – see tähendab, et BIOS otsib ise ja automaatselt üles kõik 1. ja 2. ehk primaarse ja sekundaarse IDE-kanali külge ühendatud kettaseadmed. Seda muidugi vaid juhul, kui kettaseadmed on õigeati ühendatud (master/slave-sildadega määratud või cabel select´i hooleks jäetud). Teistest valikutest – None tähendab seda, et arvuti teab, et sellel kanalil kõvaketast ei ole (ning otsimiseks aega ei kuluta). User lubab kõik kõvakettaseaded ise täpsemalt paika panna. Kuid seda viimast läheb haruharva vaja, ning see eeldab ka mõningaid teadmisi kõvaketta ehitusest ja kõvakettajuhendi olemasolu või siis täpsemaid andmeid, mis on kõvaketta etiketilt maha kirjutatud.

3. Drive A:/B: See säte võimaldab valida paigaldatud disketiseadme(te) tüübi. Tüüpilised valikud on: None (disketiseade puudub), 360K, 5.25”, 1.2M, 5.25”, 720K, 3.5”, 1.44M, 3.5” ja 2.88M, 3.5”. Enimkasutatuks (vaikesätteks) on 1.44M, 3,5” disketiseade. Kui arvutis disketiseade puudub (nagu paljudel uuematel arvutitel), tuleks kindlasti valida NONE. Vastasel juhul võib arvuti alglaadimisel ja hiljemgi palju aega selle otsimisele kulutada.

4. Halt on: Ütleb BIOS-ile, milliseid tõrkeid võib käivitustesti (POST) käigus ignoreerida. Valikud: No errors - süsteemi buutimist leitud probleemide korral ei peatata. All errors - ükskõik, millise probleemi BIOS tuvastab, peatab see alglaadimise ja informeerib kasutajat tõrkest. All, but keyboard - süsteemi buutimist ei peatata ainult klaviatuuri puudutava probleemi avastamisel. All, but disk - süsteemi buutimist ei peatata ainult kettaseadet puudutava probleemi avastamisel. All, but disk/keyb - süsteemi buutimist ei peatata ainult kettaseadet ja klaviatuuri puudutavate probleemide avastamisel.

5. Valitud väärtuste vahetamine toimub harilikult klaviatuuriklahvide <PageUp> ja <PageDown> abil. <Enter> sisestab valitud väärtuse, menüüdes saab liikuda nooleklahvide abil ja <Escape> viib Standard CMOS Setup’ist välja. Lisaks kasutatakse veel funktsiooniklahve, näiteks: <F1> avab abifaili, <F5> sisestab eelneva väärtuse, <F7> laeb BIOS-i vaikeväärtused ja <F10> salvestab tehtud muutused. (Ülalkirjutatu aluseks on võetud enimlevinud Phoenix – Award BIOS, teistel tootjatel võivad vastavad klahvid olla veidi teistmoodi funktsioonidega).


Artikkel BIOSe tulevikkust

BIOS läheb pensionile ja arvutid hakkavad rutem käivituma!

Uued personaalarvutid võivad hakata üles buutima kõigest mõne sekundiga, sest nende aegunumaid osi valmistub pensionile minema. See on BIOS, mis liidestab opsüsteemi välisseadmetega (kuvar, klaviatuur, hiir, kõvaketas jms). Arvutite pikas käivitumises põhisüüdlane BIOS ehk Basic Input/Output System for Computer ei pidanud üldse nii kaua elama, mistõttu see on tänapäevasest vaatenurgast üsna aegunud. Autorid eeldasid, et tehnoloogiat kasutab üldse kokku umbes 250 000 masinat, ega pidanud seetõttu mõtlema tulevikule ega näiteks sellele, mida 21. sajandi inimesed loeks kiirels käivitumisajaks. Nad olla sama üllatunud kui teised, et see pidas siiani edukalt vastu. Arvuti püsimällu salvestatud BIOSi ehk baasvahetussüsteemi asendaja on Inteli loodud UEFI ehk Unified Extensible Firmware Interface. See võtab nende sõnul 2011. aastal toodetud personaalkompuutrites mängu üle. Standardit arendava UEFI Forumi juht Mark Doran: "Konventsionaalne BIOS kuulub samasse klassi kiibistike teatud füüsiliste osadega, mis on PCdes kasutusel juba 1979. aastast." BIOSi arendava firma AMI esindaja Brian Richardson kommenteerib, et BIOS hakkas tõsisemalt ajale jalgu jääma just nüüd, ajal, mille märksõnadeks 64bitine tarkvara, terabaitidesse küünivate andmekandjad ning tavaliste arvutitega suhtlevad tahvelarvutid. "Probleem on selles, et BIOS eeldab masinatelt sama põhilist sisemist seadistust nagu esimestel PC'del." Baasvahetussüsteemile valmistavad peavalu näiteks USB-välisseadmed nagu klaviatuurid ja mälupulgad, mida BIOS oskab arvutile kirjeldada ainult flopi- või kõvakettana. Kui mälupulgalt aga opsüsteemi paigaldada, võib tekkida segadus. UEFI parandabki ammuseid kitsaskohti. Näiteks see ei täpsusta arvutile, et klaviatuuri ühendatakse kindlast pordist. "See ütleb hoopis: masinas on seade, mis toodab klaviatuurile omast informatsiooni," seletab Doran. "Extensible (ing.k pikendatav) on UEFI nimes tähtis, sest me peame selle süsteemiga tulevikus veel kaua vastu pidama." UEFI sündis ainult Intelis kasutatud EFI-spetsifikatsioonina ja arenes üldiseks standardiks, kui BIOSi väljavahetamine muutus aktuaalsemaks. Eksisteerib ka alternatiive nagu Open Firmware ja Coreboot, aga neid kasutavad peamiselt Inteli x86 arhitektuuril mitte põhinevad kiibid. UEFIst võidavad näiteks süsteemihaldajad, kes hoiavad korras korraga kümneid või isegi tuhandeid arvuteid. Kaughaldamine muutub kergemaks, sest UEFI tugi netiprotokollidele on palju paranenud. Tavakasutaja näeb otsest kasu muidugi masina kiires käivitumises, mis kahaneb praegu tavaliselt vähemalt 25-30 sekundilt mõnele sekundile. Tulevikus toimub see ideaalis isegi praktiliselt koheselt. UEFIt kasutavad juba millegi suurema osana töötavate arvutisüsteemide ehk manussüsteemide tootjad, aga ka mõni laua- ja sülearvutivalmistaja. Kiire levik algab muidugi siis, kui emaplaatide tootjad paati asuvad. UEFI valitsusaeg algab Dorani sõnul just 2011. aastal.


Kasutatud kirjandus

Arvutiriistvara 5.loeng

www.arvutikasutaja.ee

www.howstuffworks.com

http://landfield.pri.ee/

http://forte.delfi.ee/news/digi/bios-laheb-pensionile-ja-arvutid-hakkavad-rutem-kaivituma.d?id=33595229&l=wmajandus