IBM

From Wikiversity
Jump to navigation Jump to search

Sissejuhatus[edit]

Järgnev referaat kajastab IBM-i ajalugu alates sellest ajast kui IBM suundus PC-de turule. Eelnevalt oli IBM-i põhivaldkonnaks tabulatsioonimasinad, kõrgklassi suur arvutid ja üldiselt kõik seonduv andmete arvutuse ja töötlusega.

Referaadi autor: Martti Hallik

Ajalugu[edit]

Firma eluloos on nii dramaatilisust, kurioossust, õitsengut kui sügavat kriisi. Olles üks kaasaegse tehnoloogiavaldkonna olulisemaid tegijaid on IBM ehe näide, kuidas võivad käsikäes käia ühe ettevõtte paremad ning halvemad ajad. Aukartustäratava vanuse kõrval on sama aukartustäratav IBM-i panus tänase IT-maailma arengusse. Kes teab, millisena näeksid välja arvutid, siis kui ajaratas oleks IBM-i asutajate tegemisi teistmoodi pööranud. Ehk oleksime endiselt mehaaniliste arvelaudade ja trükimasinate ajastus. Aga jäägu see spekulatsiooniks. Fakt on see, et kaasaegse arvuti arenguloo ühe nurgakivi asetajana on IBM oma tegevusega andnud maailmale asendamatu panuse teel industriaalühiskonnast infoühiskonda.

IBM-i PC tulek[edit]

Ühe olulise verstapostina kogu arvuti ajaloos alustas IBM 1981. aastal tavakasutajale mõeldud arvutite tootmisega. Kui termin “personaalarvuti” oli juba kasutusele võetud varem, oli IBM-i PC firma katse tungida turule, kus domineeris juba edukalt Apple II. Oma eellastest erines IBM-i PC peaasjalikult avatud arhitektuuri poolest, samuti kasutati tootmiseks mitmeid originaalseadmete tootjate komponente. Lisaks sellele hakkas IBM toodangu müügiks kasutama väliseid müügikanaleid. Pisut vähem kui neli kuud pärast IBM-i PC turuletulekut andis ajakiri Time personaalarvutile Aasta inimene. IBM-i kõrvalepõige kõrgklassi suurarvutite tootmisest oli arvutimaailmale kahtlemata üllatuslik, kuid valitud avatud strateegia ning firma olemasolev hiiglaslik kliendibaas, samuti aasta hiljem turule toodud tarkvara Lotus 1-2-3, muutsid PC korporatiivmaastikul vägagi nõutud kaubaks. Algselt erinevate perifeersete seadmete otsest sobivust iseloomustanud väljend IBM-ühilduv – sai hiljem iseloomustavaks terminiks kogu arvutite tüübile, mis vähemal või rohkemal määral kasutasid IBM-i disaini ja arhitektuuri. Kuigi esimesed IBM-i arhitektuuri jäljendajad, nn IBM-i kloonid valmistati ilma firma osavõtu ning heakskiiduta, mõistis IBM peagi, et jäljendajaile kitsenduste loomise asemel võimaldab patentide litsentseerimine luua olulise uue tuluallika. Edasine paljude kloonide turuletuleg(teiste hulgas Dell) langetas üha enam toodete hindu ning arvutite leviku oluline kiirenemine saigi siinkohal alguse.

PC kui uue ajastu algus[edit]

PC-de kiire levik andis omakorda tugeva tõuke kolmandatest osapooltest riist- ja tarkvara tootjate levikule. Veelgi enam, PC avatud arhitektuur aitas luua uusi standardeid, mida ülejäänud tootjad said edasi arendada ning millest on tänaseks kujunenud üldlevinud lahendused. Tähekombinatsioonid ISA, PCI, VGA või USB olid vaid mõned loetelus. Need standardid mitte üksnes ei aidanud tuua arvuteid massidesse, vaid lõid ka uusi tehnoloogiaharusid. Seepärast võib liialduseta öelda, et avatud arhitektuuriga PC on olnud tänaseni üks suuremaid kui mitte suurim tehnoloogilise revolotsiooni initsiaatoreid. IBM-i alagatatud revolutsioon oli “peasüüdlaseks” ka paljude tänaste tehnoloogia raskekahurväe liikmete, sealhulgas Inteli ja Microsofti esilekerkimisel. Võib vaid spekuleerida, milline oleks tänapäev,kui IBM jätkanuks oma suurarvutite ning andmebaaside rida või olnuks sarnaselt ülejäänud tollaste tegijatega IBM-i PC suletud arhitektuuriga oma nurgas nokitsemise vili. Võimalik, et päästerõngaks sektorile oleks saanud keegi teine, kuid IBM-i algatatuga samaväärseid mastaape olnuks väiksemate mahtude ja nõrgema turujõu tõttu saavutada vägagi raske. IBM-i strateegia litsentseerida tarkvara Microsoftilt ning protsessorid Intelilt on endiselt vaidlusobjektiks paljudes ringkondades. Peamiseks küsimuseks on selle õigsus või hukatuslikkus firma enda käe käigule. Olgu sellega kuidas oli, aga mõju kogu sektorile oli ilmne nii tootjate kui toodetava tasandil. Kui aasta enne PC tulekut müüsid umbes 25 arvutitootjat kokku 724 000 arvutit koguväärtusega 1,8 miljardit dollarit, siis 1981. aastal, kui IBM mängu sisenes, müüsid juba umbes 50 firmat 1,4 miljonit arvutit koguväärtuses ligi 3 miljardit dollarit. Aasta hiljem oli PC “kloonimine” juba täies hoos – enam kui 100 firmat müüsid 2,8 miljonit arvutit ning tehingute koguväärtus ületas 5 miljardi dollari piiri. 1980ndate algul domineeris IBM-i PC äris täielikult, seda eriti suurfirmade turul. Olukorras, kus suures osas puudusid reaalsed standardid, oli IBM turvaliseks valikuks. Siiski oli arvutitööstuse drastiline elavnemine kõike muud kui vesi IBM-i veskile. Avatud arhitektuur ja PC suurenev populaarsus võimaldasid konkurentidel kerge vaevaga astuda IBM-i mängumaale ning firma katsed seda kaitsta olid edutud. Olukorra muutis halvemaks operatsioonisüsteemi PC-DOS litsentsitasude loovutamine Microsoftile. Selle tulemusel langesid edaspidi PC kloonijate opsüsteemi dollarid vaid Bill Gates'i taskusse ning Microsofti võis edasi liikuda iseseisvalt ilma IBM-ita. Teiseks valearvestuseks osutus otsus luua uus, firma poolt kontrollitav PC standard. Olles ise juba valla päästnud PC-de leviku laviini, oli uue produktiga sellele järele jõudmine kõike muud kui lihtne. Idee uue põlvkonna PC-st, mille suletud opsüsteem ning riistvara litsentseerimine oleks oluliseks käibeallikaks, oli hea, paraku liiga hilise ajastusega. IBM lootis, et tuginedes reputatsioonile ning võimsusele marketingi ja jaotuskanalite osas, õnnestub neil senistele klientidele uued tooted peale suruda, kuid eksis tugevalt. Nimetatud sammud hoopis lisasid hoogu raskustele, millest IBM kosus alles aastaid hiljem.

Kriis, ümbersünd ja PC-ajastu lõpp[edit]

1990ndate alguseks oli IBM seisus, mis nõudis tungivalt kapitaalremonti. Kui aeglustuv käibekasv oli mõneti seletav 1990.-1991. aasta majanduslangusest tuleneva kogu sektori madalseisuga, oli IBM kaotanud suure osa oma ajaloolisest positsioonist. Kiratseva kasvu taga olid fundamentaalsed muutused arvutitööstuses, sealhulgas tehnoloogiliste uuenduste püsivalt kiire läbimurre andmetöötluses. Nii kaua kui arvutid olid peaasjalikult suured ning kallid masinad mõelduna erinevate andmete töötlemiseks, oli võimalik IBM-il oma domineerivat positsiooni säilitada lihtsalt suuremaid ja kiiremaid masinaid ehitades. Tehnoloogiline revolutsioon pooljuhtide ja protsessorite tasandil muutis olukorda dramaatiliselt. Arvutid muutusid väiksemaks ja kiiremaks ning kasutusala hõlmas üha suuremat hulka valdkondi. Kõik see vähendas suurte monoliitsete arvutite olulisust ning põhitähelepanu hakkas üha enam koonduma tarkvarale, võrkudele ning erinevatele andmeedastusmeetoditele üldse. Lisaks olid PC tootmises aset leidvad trendid jätkuvalt IBM-i positsioone nõrgendamas. Peale tehnoloogiliste aspektide olid kindlasti kriisi põhjuseks firma kliendisuhete ulatuslik halvenemine. Oma positsiooni tunnetades oli IBM muutunud pigem oma tooteid pealesuruvaks kui klientide probleemidele parimaid lahendusi otsivaks. Üldlevinud arvamus erinevate huvigruppide seas tol ajal oli ka see, et IBM-i hiiglaslik suurus kiiresti muutuvas turusituatsioonis oli pigem puuduseks ja opereerimist raskendavaks asjaoluks. Nii otsustatigi 1991 aastal algust teha kapitaalremondiga, mille peamiseks suunaks pidi olema firma divisjonide tegevuse detsentraliseerimine ning muutmine täiesti eraldiseisvateks üksusteks. Struktuuri muutus jättis IBM-i valdusfirmaks mis pidi administreerima ja kordineerima üheteistkümne erineva tegevusüksuse tööd. Selline ülesehitus aga ei osutunud proleemide lahendamisel edukaks teeks. 1993. aastaks oli globaalse IT-liidri finantsseis sedavõrd täbar, et aasta kahjumiks kujunes kaheksa miljardit dollari – kaotus, mida ei oldud IT-sektoris varem nähtud. Viimase kolme aasta jooksul enam kui 60% kukkunud aktsiahind oli vaid peegeldus asjade käigust. Paljud asjaosalised pidasid juba IBM-i kui iseseisva firma päevi loetuks.

Uus hingamine[edit]

Tõelisele pöördele firma tegevuses pani aluse uue juhi Lou Gerstner'i pardale astumine 1993. aastal. IBM-i Remonti alustas Gerstner firma taasühendamisega. Selle eesmärgiks oli erinevaid tehnoloogiaid ühendades muuta IBM universaalseks integreeritud lahenduste pakkujaks. Mitmete jõupingutuste kaudu jõuti lõpuks arusaamisele, et infotehnoloogia roll peaks olema midagi enamat kui lihtsalt tootmisvahend. Pigem Nähti IT-s kogu ettevõtte funktsioneerimise alust ja konkurentsieelise tekitamise peamist abivahendit. IBM oli nende sammudega pöördumas peamiselt riistvara tootjast firmaks, mis pakkus täielikke kompleksseid IT-lahendusi. Seni vähem oluline teenustesegment Global Services hakkas jõudsalt kasvama ning 1995. aastaks oldi juba suurim IT-teenuste pakkuja maailmas. Üheksakümnendate lõpuks oli pöördumine teenuste poole toonud firma raskustest välja ning teenuste osakaal moodustas 1998. aastal juba 29 % kogukäibest ning 39% maksude-eelsest kasumist. Loogiliseks jätkuks valitud teele olid mitmed firmade ülevõtmised ning strateegilised koostöölepped. Läbi aegade korporatiivtasandil üheks märkimisväärsemaks turnaround'iks peetud IBM-i taastulemist ilmestas 2003. aastal – kümme aastat peale suurkahjumit – teenitud kasuminumber 7,58 miljardit dollarit. Alates 2001. aastast ületas IBM-i teenuste osakaal käibes riistvara osa. Lisaks arvutite osakaalu langusele kaotas PC tootmine jätkuvalt turuosa. Ilmselgelt lisas sellele hoogu firma tähelepanud koondumine üha enam IT-lahendustele ning nii oli IBM-i jaoks arvutite tootmisest saanud järk-järguliselt olulisust kaotav ärisegment. Oma teerajaja rollile vaatamata on tänaseks personaalarvutite valdkond tegutsemas ilma IBM-ita. Pikaajaline turuosa langus ning PC-divisjoni kiratsemine andis juba pikka aega ainet sahinatele arvutiärist väljumise kohta. Nende kinnituseks jõuti 2004. aasta detsembris läbirääkimistega lõpusirgele ning otsus divisjoni müügist Hiina päritolu Lenova Groupile jõudis avalikkuse ette. Sellega oli IBM-i jaoks lõpule jõudnud kaua kestnud edutu kaasajooksmine üha enam tarbekaubastuvas arvutiäris. On küllalt ilmne, et PC-ajastu lõpp firmale oli sektoris aset leidvate trendide paratamatu jätk ning olemasoleva ärimudeli juures loogiline samm. Korporatiivmaastikule jättis IBM oma personaalarvuti karjääri jooksul mitmeid ilmekaid verstaposte ning kahtlemata ka ühe õpetliku näite, milleni võib kunagi turgu valitsenud ettevõtte viia püsiv positsioonide kaotus. Olles PC-ajastu alguspäevil 60-70%-lise turuosaga domineeriv tegija, lõppes mäng IBM-i jaoks ajal, mil suudeti müüa vaid 5,5 % arvutitest.

IBM lähiajaloos[edit]

1990ndate keskel ette võetud suunamuutus on tänaseks teinud IBM-ist firma mis on suurim IT-teenuste pakkuja maailmas, suuruselt teine tarkvaratootja ja endiselt üks suuremaid riistvara tootjaid IBM-i võib pidada ka endiselt suurimaks tehnoloogiaettevõtteks, kui metoodikas arvesse võtta nii käivet, kasumit kui ka turukapitalisatsiooni. Lou Gerstneri'i alustatu remont üheksakümnendate alguses tõi IBM-i välja sügavast kriisist ning 2002. aastal teatepulka praegusele juhile Samuel Palmisano'le üle andes oli ära tehtud aukartustäratav töö. Palmisano on jätkamas IBM-i muutusteperioodi ning keskendudes üha enam lahendustele orienteeritud ärikonsultatsioonidele, teenustele ning tarkvarale, on kõrvale heidetud mitmeid vähemkasumlikke operatsioone (PC-divisjon, kõvaketaste tootmine). Firma partner, kes pöörduvatele klientidele on IBM partner, kes kavandab paigaldab ning opereerib IT-lahendusi algusest lõpuni. Kompleksne lähenemine on firma konkurentsieeliseks ning sobiliku infrastruktuuri ehitamiseks on investeeritud vägagi märkimisväärselt, samuti on üle võetud hulk teenuste- ning tarkvaraettevõtteid. Tegevusvaldkondade järgi jaguneb firma struktuur järgmiselt: teenused, tarkvara , riistvara. Erinevate üksustena moodustavad struktuuri: 1) globaalsed teenused; 2) Süsteemid ja tehnoloogiad; 3) tarkvara; 4) globaalne finantseerimine; 5) investeeringud. Äripäeva hinnangul on on IBM-i aktsia alates arvutiäri küüki 2005. aastal Lenova Groupile pidevas kasvamises. Alates 2005. aastast on aktsia hind tõusnud kolmandiku võrra. IBM-i aktsia on kindlasti üks nendest, mille kohta saab öelda kvaliteetaktsia.

Kasutatud kirjandus[edit]

  1. "IBM eile, täna ja homme" Kalle Kose Arvutimaailm. NR1.veebruar 2007
  2. "IBM-i aktsia kalleim alates 1915.aastast" Kreek Romet, Äripäev 12. oktoober 2010
  3. IBM-i ametlik ajaloo kodulehekülg http://www-03.ibm.com/ibm/history/history/decade_1900.html