User:Mikk/PandiVere nimetav

nimetav kääne

ainsus

kahesilbilised tüved

nt tüved

keerulise häälikumuutuse (~ kante > kanti > kansi > kaas) läbinud nt tüved on saanud kohati lõpukaashääliku omastavast käändest:

• kân ~ kuàn, küìn

e tüved

mõni kahesilbiline e tüvi on püsinud lõpukaolisel kujul:

• Simuna, Viru-Jaagupi: eĺ̀m: el̆mè (Soome: helmi: helmen 'helmes')

mõni aga taastanud lõputäishääliku omastavast käändest:

• pär̆lè: pär̀le ( keskalamsaksa perle), Väike-Maarja, Simuna, Viru-Jaagupi: räĭmè: räìme, Simuna: taĭmè: taìme

koondunud tüved

täishäälikulised tüved

kolmesilbilistest kahesilbilisteks koondunud sõnadel on viimase silbi täishääliku asemel jäänud tüvetäishäälikuks teise silbi täishäälik:

• Viru maamurrakuis ( Ambla, Järva-Madisel): me̮ĭZì: me̮ĭZì (*moisio - moisia 'mõis'), e̮h̀ta (*ehtaγo)

astmevaheldus

Viru maamurrakutes sulghäälikud võivad olla nõrgenenud sarnaselt kirdepoolsetele sugulaskeeltele:

• Simunas (nagu Alutaguse ja Põhja-Eesti idamurdes): te̮ŭràs: te̮ùra 'tõbras, loom'

kolmesilbilised tüved

a tüved

kolmesilbiliste -(k)a tüvede lõppu on liidetud s:

• Viru-Jaagupi: minijas, ahìlas ('ahel'), arak̆kas (Soome: harakka)

u tüved

mõnel kolmesilbilisel u tüvel võib olla toimunud uus lõpukadu:

• Simuna, Viru-Jaagupi: palit̀ ('palitu' Vene : pal'to )

m tüved

mõnel kolmesilbilisel *(m) tüvel võib olla toimunud uus lõpukadu:

• Väike-Maarja, Viru-Jaagupi: alàśs ('alàZi' *alasin : alasim(e) )

omastavaline nimetav

G lõpuline kaashääliku ühend

G lõpulise kaashääliku ühendi vältimiseks on tarvitatud tugeva astme asemel nõrka:

• õlà : õlaD, turù : turùD, Viru-Jaagupi murraku, Keila murraku, Hageri murraku, Jõelähtme maamurraku, Kuusalu maamurraku, Kolga-Jaani murraku ül1,-1Ge : ül1,-1Ge
• nimetavale käändele lisaks toimub see teistelgi juhtudel nagu: palè:palèD ('pal̀GeD')

sulghäälikuga algav kaashääliku ühend

Lõpukao tõttu sulghäälikuga algava kaashääliku ühendiga lõppevaks ühesilbiliseks sõnaks koondunud tüvede ainsuse nimetava (sõnuti ka osastava ) käände asemel on hakatud kaa

 Järvas, Viru maamurrakuis, osalt ka  Palamuse,  Kursi,  Laiuse,  Põltsamaa ja  Pilistvere 
 kihelkonnas tarvitama ainsuse  omastavat: 

• se̮Brà ( Harju- ja Läänemaal se̮p̀r̥ 'sõber'), naBrà, aDrà, tuDrà (Rootsi: dudder 'tuder' Camelina),

luBjà, kaBjà, riDvà, le̮Dvà, ne̮Drà, naBrà, aBrà(s):aBràD, loD́jà, liBlè, puDrù, teDrè

ühesilbiline kaashäälikuga lõppenud sõna

ka teiste lõpukao tõttu kaashäälikuga lõppevaks ühesilbiliseks sõnaks koondunud tüvede ainsuse nimetava käände asemel on hakatud tarvitama ainsuse omastavat:

• jak̆kì ( keskalamsaksa jacke 'jakk'), kap̆pì (keskalamsaksa shap 'kapp'), koh̆vì (amsaksa Koffe 'kohv'), kum̆mì, neĭjù ('neid'), küp̆sè, ke̮h̆nà, keh̆và,

Viru-Jaagupi: kīGè ('kiik'); Viru-Jaagupi: rūt̆tù, Väike-Maarja: rut̆tù (keskalamsaksa: rute '[akna] ruut'), (Järva, Viru maamurrakute ja Põhja-Tartumaa:) pil̆vè

kolmesilbilised ajamäärused

ka mõne lõpukao tõttu kaashäälikuga lõppevaks kahesilbiliseks sõnaks koondunud aega tähistava tüve ainsuse nimetava käände asemel on hakatud tarvitama ainsuse omastavat:

• ommiku, sügise, tuleva kevade, meneva jaanibä

<a target="pandivere" href="http://sanastik.blogspot.com/2010/04/pandivere-mitmus.html" >mitmus</a>

mitmuse nimetava käände lõpus on alati ainult mitmuse -D tunnus, mis

• tüvi: liitub täishäälikule, tinglikult - ainsuse omastava tüvele
• astmevaheldus: aste on vastupidine ainsuse nimetavale ja osastavale
• Viru-Jaagupi: jänekseD