User:Rieberg

From Wikiversity
Jump to navigation Jump to search

Linux[edit]

Linux on operatsioonisüsteem, mis oli loodud hobi korras ühe noore Helsingi Ülikooli üliõpilase poolt, kelle nimi oli Linus Torvald. Linusel oli huvi Minixi ja Unixi süsteemi vastu, seega ta otsustas luua süsteemi, mis põhines Minixi standardile. Talle oli eeskujuks Andrew S. Tanenbaum, kelle 1987.aastal loodud 16-bitine Minix mahtus disketile ning oli loodud õppeotstarbeks. Kuna Linus tahtis litsentsi, mis muudaks Linuxi mitte ainult õppeotstarbeliseks, viis ta oma operatsioonisüsteemi GNU litsentsi alla ning komplementeerimiseks kasutas ta ka edaspidi GCCd. Ta alustas oma tööd 1991 aastal, mis ta väljastas versiooni 0.02 ja töötas selle kallal järjepidevalt kuni 1994.aastani, mil Linux Kerneli versioon 1.0 väljastati. Kernel, Linuxi süsteemi alus, on loodud ja väljastatud GNU (General Public License) alt ja selle lähtekood on vabavarana saadav kõigile. Tänaseks on ligikaudu tuhanded kompaniid, organisatsioonid ja indiviidid väljastanud oma versiooni operatsioonisüsteemidest, millede aluseks on Linux kernel. Linuxi kernel on see programm, mis on kõige aluseks ja mille abil saab omakorda käivitada teisi programme.Praeguseks on väljastatud täisversioon 2.6 (2003.aastal), mille täistamine kestab ka edaspidi. Eraldi faktist, et see on vabalt saadav, funktsionaalne, on muutnud ta peamiseks alternatiiviks Unixi ja Microsoft Windowsi operatsioonisüsteemide kõrval. IBM, Hewlett- Packard ja muud hiiglased arvutimaailmas on Linuxi omaks võtnud ja toetavad selle edasiarenemist. Oma teise sajandi eksisteerimisega on Linux saanud üheks peamiseks serveri platvormiks. Ta kodu ja tööalane kasutamine on samuti tõusuteel. Levinumateks graafilisteks kasutajaliidesteks on GNOME ja KDE, kontoriprojektidena OpenOffice.org ja veebibrauseritest Mozilla, kuid need on vaid vähesed nendest tarkvaradest, mis on tänaseks saadud Linuxil töötama. Kõik igapäevaseks kasutuseks vajaminevad programmid, mis Linuxil omased on, ei vaja lisa installeerimist. Kuna Linuxi lähtekoodid,erinevalt Microsoftist ja MAC OS Xist, on vabalt kasutatavad tagab see operatsioonisüsteemile kõige turvalisuse, kuna võimalikud turvaaugud avastatakse ja parandatakse kiiresti. Linuxit levitatakse distributsioonidena.Linuxil on tuhandeid distributsioone, millest levinuimad on Ubuntu, Fedora, openSUSE, Debian, Mandriva, Genroo ja Slackware. Linuxit on võimalik installeerida paljudele riistvaradele, alustades telefonidest ja lauaarvutitest, lõpetades superarvutitega (kuna Linux on üks juhtivaid operatsioonisüsteeme, siis ta jookseb ka kümnel kiiremal superarvutil maailmas). Distributsioonid on kergesti kättesaadavad, kuna enamus neist on tasuta allalaaditavad plaaditõmmiste ehk ISO-image'te kujul. Hea kättesaadavus ja turvalisus on kiirelt levitanud Linuxit üle maailma, tänu millele kasutab Linuxit umbes 7,5 miljonit inimest.

Debian. Debiani projekt on üks varasemaid, mis on loodud Ian Murdocki poolt 1993.aastal. Debian saab oma nime Ian Murdocki ja ta naise Debra nimede kombinatsioonist (Deb-Ian). Debian ei oma kompaniid oma taga vaid ta on sponsoreeritud SPI (Software on the Public Interest) poolt. See distributsioon on väga mitmekülgne, mis suudab töötada tuhandetel missioonikriitilistel serveritel, mis peavad ööpäevaringselt töötama. Slackware. Slackware on samuti üks varajane operatsioonisüsteem, mis on loodud Linux kerneli põhjal. Slackware on loodud Patrick Volkerdingi poolt 1993.aastal. Praegune stabiilne versioon on 2010.aastal loodud versioon 13,1. Selle operatsiooni loomisel oli eesmärgiks lihtsus, stabiilsus ja kõige Unixilaadne ülesehitus. Slackware sai oma nime sellejärgi, et Volkerding ei soovinud jätta sellele operatsioonisüsteemile liiga tõsist muljet ja arvas, et tuleks panna midagi humoorikat, et inimesi rohkem ligi tõmmata. Sõna slack Slackware'ist tuleneb termimist lõtv, mis annabki mulje, et tegu on kerge operatsioonisüsteemiga.