Wiki/Et

From Wikiversity

Tagasi E-õppe metoodikad ja tehnoloogiad

Demokraatliku, kõigile avarud publitseerimistehnoloogia e. wiki-tehnoloogia isa on Howard Cunningham, kes 1995 aastal käivitas programmi nimega WikiWikiWeb mustrirepositooriumi ühe osana. ‚Wikiwiki‘ tähendab Hawai keeles ‚kiire‘ – sellise, oma meelest lõbusama nime andis Cunningham oma revolutsioonilisele programmile selle asemel, et lihtsalt öelda kiire veeb. Nüüdne wiki on WikiWikiWeb’i lühenenud versioon. Wiki muutus ruttu populaarseks eelkõige mustrikogukonna siseselt, sest selles sai kiirelt veebilehitsejas luua veebilehti, see toimis ka arutelukeskkonnana, repositooriumina failidele ja ühestegevuse vahendina. Wiki-tehnoloogia on ainulaadne ka selle poolest, et selle abil saab lisaks failide sisule üheskoos organiseerida ka failide paiknemist. Wiki üks iseärasusi on erinevate tekstitöötlemise versioonide jälgimise võimalus.

Algselt oli wiki loojal Cunninghamil soov, et wiki järgiks allpool toodudu põhimõtteid. Wiki on: Avatud: kui mõni wiki lehekülg osutub lugeja arvates mittetäielikuks, siis ta võib seda täiendada Juurdekasvav: igalt wiki lehelt võib viidata teistele lehekülgedele, ka sellistele lehekülgedele, mis alles vajavad kirjutamist Orgaaniline: wiki struktuur ja sisu on mõlemad avatud muudatustele, wiki on evolutsioneeruv ja üheskoos loodav Käepärane: teksti töötlemisel kasutatakse väheseid reegleid, mis on kõigile käepärased ja mõistetavad Universaalne: täiendamise ja lehekülgede organiseerimise mehhanismid on samad – iga wiki kirjutaja on samaaegselt nii selle toimetaja kui ka lehekülgede organiseerija Ühtlustatud: wiki lehtede nimed sünnivad sõnadest, millelt neid viidatakse, seega pole vaja lisa konteksti, et mõista, mis on lehe sisu Täpne: lehe pealkirjaks valitakse tüüpiliselt nimisõnad Läbipaistev: wikis toimuvat tegevust saab iga vaataja jälgida Konvergentne: kordused ja sarnased viited tuleb eemaldada Usaldav: igaühel on õigus vigu kontrollida ja kõrvaldada, wiki põhineb heausksuse ideel, mis eeldab, et kõik loovad asjakohast sisu Kohustustevaba: igaüks võib wiki loomisel kaasa lüüa, aga keegi ei pea seda tegema Jagav: kõike, mida wiki kirjutajad teavad jagavad nad avalikult Mitteanonüümne: wikis kirjutatakse oma nime all NB! Wikipeedia postitused on küll anonüümsed. IP aadresside järgi autori leidmine: http://blog.tr.ee/freim.php?target=168128&o=1 Kaasav: wikis ei ole traditsiooniks kirjutada ja omavahel ise linkida mitmeid lehekülgi, seda tehakse ühiselt, kaasates inimesi, välditakse nn. ‚piiratud aia‘ efekti, kus autor ei seo oma kirjutatud väljaspool asuvate wiki lehekülgedega ja on ainuautor

Wikide hulk on viimastel aastatel järjest kasvanud. Leidub wikisid, mis toimivad serveripõhiselt, kuid on ka mitmeid vaba wiki teenuse pakkujaid (nt. Wikispaces, PbWiki jne.), kus iga kasutaja saab registreerumisel luua oma wiki. Wikide toimetamisreeglid erinevad üksteisest teatud määral ning uuemates wikides kasutatakse ka tekstitoimetite abi teksti vormindamisel. Võrdle wikisid siit: http://www.wikimatrix.org/ Erinevaid wiki kogukondi koondab Wikia kogukonnaportaal http://wikia.com

Wiki-tehnoloogia üheks tuntumaks väljundiks on demokraatlikel põhimõtetel sündiv mitmekeelne entsüklopeediline Wikipeedia, millele 2001 aastal panid aluse Jimmy Wales ja Larry Sanger, kuigi esimese roll on suurem ja rohkem ideeline. Eesti Vikipeedia sai alguse 2003 aastal. http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht Wikipeedia tekste võib kopeerida, muuta ja taaskasutada, kuid tingimusel, et teksti ei muudeta suletuks ja viidatakse Wikipeedia lehe autoritele (viide Wikipeediale) Loe lähemalt Wikipeedia põhimõtetest: http://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Vikipeedia_tutvustus Wikipeedia lehekülgede täiendamine on vaba, kuid selleks on soovitav luua kasutajakonto, mis hõlbustab suhtlemist. Loe lähemalt Eesti Vikipeedia täiendamise reeglitest: http://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Vikipeedia_reeglid Suuremate valdkondade koosloomiseks on Vikipeedias nn. vikiprojektid, kus lehekülgede autoritel on võimalus ka arutada probleemseid teemasid. Wikipeedia kasutab MediaWiki tarkvara, mida võib oma serverisse laadida. Juhised MediaWiki lehekülgede toimetamiseks leiad siit: http://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Spikker Wikitehnoloogiaga tutvumiseks on igas wikis nn. liivakast (sandbox) kus on võimalik harjutada lehekülgede loomist.

Wikipeedia dokumente saab otsida WikiSeek programmiga. Täpsemalt loe: http://blog.tr.ee/freim.php?target=102827&o=1 http://www.wikiseek.com

Wikidel on väga laialdased kasutusvõimalused ka õppeprotsessis, eelkõige ühise loomevahendina (nt. projekti wiki, loetud artiklite kokkuvõtete wiki, ajurünnak mõistete seletamiseks ja nendevaheliste seoste loomiseks wiki lehti kasutades, haruneva jutu kirjutamine jne.). Teiseks on wiki leidnud kasutust ka õppematerjalide loomise ja korrastamise vahendina, sõnaraamatutena. Kolmandaks huvitavaks ja mänguliseks viisiks wikit kasutada on nn. online-konverentsi korraldamine, kus mängitakse läbi kogu teadusloome protsess ja valmivad artiklid. Wiki on enam sobilik organisatsiooni töövahendina, kui seda on blogi, sest blogil on enamasti üks omanik ja autor, wiki seevastu põhineb kollektiivsel loomingul. Kuna wikil on nii ühisloome, serveri kui ka suhtlemise võimalused, siis on wikisid laialdaselt kasutatud kursuse õpikeskkondadena. Wiki dokumentide versioonid võimaldavad jälgida õppijate panust valmivasse projekti.

Wiki kasutamisel õppetegevuses on soovitav luua eelnevalt wiki struktuuri kognitiivne kaart, näiteks mõistekaardina ja alles seejärel asuvad õpilased realiseerima oma wiki struktuuri. Teatud kõrvalekalded esialgsest kaardist on loomulikud, kuid vastasel juhul kui wiki sünnib vaba loomingu tulemusena ja õpilased lisavad järjest uusi wiki artikleid, võib wiki muutuda liiga kaootiliseks.

Wikides ühisloomel on ka omad puudused – raske on hinnata kollaboratiivse produkti autorlust ja igaühe panust sellesse. Tagasiside ja kogu loomeprotsess on avalik ja seda võivad rünnata ebasoovitavad isikud. Õpilastel puudub veel arusaam, et wikis olev tekst tuleb ise luua, mitte plagieerida olemasolevaid tekste veebist. http://eficienciacomputacional.blogspot.com/">