Sotsiaalne tarkvara ja võrgukogukonnad/Wiki-maailm

Wiki-Wiki!

See naljaka kõlaga havai sõna on tänaseks saanud üheks tänase sotsiaalse tarkvara alustest. Kui esialgse veebi ("Web 1.0") märksõnadeks olid staatilisus ja ühesuunalisus ("ülalt alla" ehk autorilt lugejale), siis Web 2.0-i iseloomustab dünaamilisus, paindlikkus, kahesuunalisus ja eriti kasutajatepoolse sisu domineerimine (olgu siis tegu Flickri fotode YouTube'i videode või Wikipedia artiklitega).

Wiki lihtsaimaks definitsiooniks võiks olla "kasutajate poolt arendatav veebileht". Enamasti on tänapäevastel wikidel ka mitmeid abivahendeid, mis muudavad sisu loomise ja muutmise lihtsaks ka vähemate arvutioskustega inimestel - lihtsad kasutajaliidesed, automaatselt teksti sees tööle hakkavad veebiviited, võrreldes HTML-iga tublisti lihtsustatud märgendussüsteem jpm. Sellisena on wiki muuhulgas ka üsna sobiv viis uustulnukate toomiseks veebiarenduse juurde - kui vanasti võis HTML olla mõnele liigkeeruline, siis wiki märgendamine on lihtsam, andes samal ajal ometi samavõrd edasi veebilehe struktuursuse, seosed teiste lehtedega ja märgendamise kui tegevuse põhiolemuse.

Päritolust

Wiki eellasteks on peetud erinevaid asju - näiteks USA teadlase Vannevar Bushi 1945. aasta kirjeldust Memexist, mikrofilmidel põhinevast hüpertekstisüsteemist. Päris wiki sünniks aga oli vaja esmalt veebi (1991) ja seejärel laia levikuga lihtsat tarkvara selle lugemiseks (Netscape, mõni aasta hiljem).

Wiki isaks on mees, kellest on meil ajaveebide juures juba juttu olnud - esimese BBS-i looja, ameeriklane Howard "Ward" Cunningham. Esimese sammu selles suunas tegi ta veel enne veebi leiutamist - 1987. aastal lõi ta hilisema wiki sarnase lisapaketi populaarsele Maci hüpertekstitarkvarale HyperCard, mis võimaldas luua interaktiivseid rakendusi (sarnaselt tänaseni levinud Visual Basicuga). Peale veebi leiutamist Tim Berners-Lee poolt 1991. aastal uuris Cunningham aktiivselt erinevaid infoesituse viise ning jõudis 1994. aastal esimese veebileheni, mida iga selle külastaja võis vabalt muuta. Cunningham oli hiljuti külastanud Havaid ning näinud Honolulu lennujaamas Chance RT-52 väikebussi, millega reisijaid veeti ja mida hüüti "Wiki-Wikiks" ("Kähku-kähku!" - Vaikse ookeani piirkonna keeltes on levinud kahekordse sõna kasutamine mingi asja rõhutamiseks - "wiki" on "kiiresti", kahekordsena aga "hästi kiiresti". Sõna ise on arvatavasti algselt inglise "quickly" - umbes nagu vene "bõstro" muutus omal ajal Prantsusmaal "bistroks"). Nii sai Cunninghami uutlaadi veebilehe nimeks WikiWikiWeb. See on veebist saadaval tänini, aadressiks on http://c2.com/cgi/wiki .

Asja olemusest

Wiki põhiolemuseks on vaba infovoo võimaldamine. Seetõttu on esiplaanil mitte niivõrd muudatuste hoidmine kontrolli all (nagu tavapärastes portaalides või e-õppelahendustes), vaid pigem kiire parandamise ja taastamise võimaldamine. Teiseks oluliseks punktiks on sisestuse ja tekstiesituse lihtsus, mis ei nõua erilist õppimist ja võimaldab infot lisada pea igal inimesel.

Enamik wiki-tarkvara (sh ka populaarseim, Wikipediat ja Wikiversityt jooksutav MediaWiki) on serveripõhine, s.t. töö toimub keskses serveris ning kasutaja arvuti on vaid pildi näitamiseks ja info sisestamiseks. Tänaseks on aga olemas ka kliendipõhiseid, kasutaja enda arvutis töötavaid wikisid (näiteks Linuxi distrodes kasutatav märkmetarkvara Tomboy). Märgendamissüsteeme on erinevaid, ent ka eri süsteemidel on harilikult palju ühisjooni.

Üheks peamiseks erinevuseks on siseviidete, nn wiki-sõnade (mis viivad sama wiki teistele lehtedele) loomise süsteem - varem oli levinud nn CamelCase-süsteem, kus wikisõnadeks olid automaatselt liitsõnad, mille kõik osad algasid suurtähega (näiteks EksamiHinded). Seda kasutas algne WikiWikiWeb ning see on tänini mõnedes wikides kasutusel, ent kuna Wikipedia ja selle taga olev MediaWiki tarkvara sellest hiljem loobus, on tänaseks rohkem levinud pikki kirjeldavaid lehenimesid ja nurksulge kasutav viitemärgendamissüsteem.

Lahti või kinni?

Algne WikiWikiWeb ja mitmed teisedki tolle ajastu wikid olid täielikult avatud - sõna otseses mõttes igaüks võis sinna sisu lisada või seda muuta. Paraku hakkas sajandivahetuse lähenedes ka wikisid kollitama Interneti üks suuremaid probleeme - rämpsreklaam. Nagu ajaveebide kommentaarirubriike hakati kasutama spämmilevikuks, ilmus rämps üha enam ka wikidesse, sundides nende omanikke "kraane kinnimale keerama". Idee poolest on võimalik ka täiesti kinnine wiki (niihästi muutmise kui isegi lugemise ärakeelamine ilma sisse logimata kasutajate jaoks käib näiteks MediaWiki puhul küllalt lihtsalt), kuid sel juhul taandub wiki tavaliseks veebi-sisuhaldussüsteemiks.

Nii on suur osa tänapäeva suuri wikisid eri määral poolkinnised. Väga suure hulga sodijaid hoiab eemal juba kasutajaks registreerumise nõue, isegi kui see on vabalt tehtav (see on ka Wikipedia poliitika paljude lehtede juures). Vajadusel on võimalik ka registreerumine peatada või üldse välja lülitada, jättes uute kasutajate lisamise üksnes administraatorite pärusmaaks. Ent üldiselt on igasugune kinnikeeramine ka laiema leviku pidurdajaks.

Wikide probleemidest rääkides võib lisaks rämpsreklaamile veel tuua välja kaks eripärast muret:

Wiki-vandalism - nagu ka füüsilise maailma seinasodijad, kes sinna kõikvõimalikke neljatähelisi sõnu kirjutavad, käib ka wikides teinekord ajukääbuseid, kes tunnevad kurja lõbu teiste töö solkimisest (erinevalt rämpspostitajatest ei ole siin eesmärgiks raha, vaid tavaline huligaansus).Vandalismi erikujuna võib välja tuua eri põhjustest (poliitika, religioon)) motiveeritud vandalismi.
Trollimine - see on vandalismist natuke peenem huligaansus, mis on tuntud ka muudes võrgukanalites (listid, veebifoorumid). Troll ehk sedasorti huligaan postitab teadlikult sellist materjali, mis kindlasti kutsub esile pahameeletormi, tundes lõbu teiste pahameelest ja tekitatud segadusest. Näiteks võib Eesti teemalisse materjali poetada lause "Tartu rahu on väljamõeldis", ulmekirjanduse austajate listi saata hästi pealetükkiva "misjonärikirja" sellest, kuidas kogu ulmekirjandus on kuradist jne jne. Ainus toimiv vastuabinõu on trollide ignoreerimine (Interneti aksioomina "Don't feed the trolls!") ja wiki puhul ka nende kirjutatu kiire eemaldamine (algse versiooni taastamise teel).

WikiWikiWebist Wikipediani

Vaba tarkvara liikumise rajaja Richard Stallman pakkus 1999. aastal välja idee vaba entsüklopeedia loomisest. Kaks aastat hiljem võttis sedalaadi projekti ette ettevõtja Jimmy "Jimbo" Wales (kes enne seda oli muide püsti pannud bomis.com-nimelise "meestele mõeldud portaali" ja teeninud sealt vajaliku stardikapitali) koos filosoofiaõppejõu Larry Sangeriga, projekti nimeks saab Nupedia (Sangerist saab peatoimetaja, Wales hoolitseb äripoole eest). Jaanuaris 2001 tutvustab Ben Kovitzi-nimeline programmeerija Sangerile WikiWikiWebi, viimasele hakkab asi meeldima ning ta palub Walesil panna kõrvalprojektina üles ka üks wiki. Viimaks aga selgub, et kõrvalprojektist saab edukam asi kui algne põhiprojekt.

Nupedia õppetund

Nupedia oli 2000. aastal alustatud ambitsioonikas projekt - vaba entsüklopeedia, mille artiklite autoriteks pidid olema oma ala kõvimad asjatundjad. Akadeemilise traditsiooni kohaselt pidi kvaliteedi kindlustama hoolikas eelretsenseerimine ja autorite valik (need pidid aga olema vabatahtlikud, tasustamist ette ei nähtud). Nii jõuti umbes aastaga valmis vaid kaks täismahus artiklit, kolme aastaga jõuti 24 valmis ja 74 pooliku artiklini. Veel üheks töö aegluse põhjuseks oli keerukas ja nõudlik seitsmeastmeline hindamissüsteem.

Nupedia pidi olema vabalt kasutatav - seda haldav Bomise firma lootis teenida piisavalt veebilehele paigutatava reklaami müügist. Algselt oli kasutusel omaloodud vaba litsents, 2001. aastal võeti kasutusse GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsents. Üksjagu segadust aga põhjustas ka samal ajal Stallmani meeskonnna poolt käivitatud alternatiivne GNUpedia (hiljem GNE) projekt, mis hoolimata reaalsest mittekäivitumisest tõmbas osa huvilisi eemale (kuna Stallman pidas Nupedia toimemehhanisme liiga kohmakateks ja "ebahäkkerlikeks"). 2001. aasta lõpul otsustas Wales peatoimetaja koondada ning Sanger läks oma teed. Hiljem on ta Walesi hallatavat Wikipediat tihti kritiseerinud, kuna akadeemilise inimesena leiab ta, et Wikipedia alahindab autorite kvalifikatsiooni tähtsust. 2006. aastal asutas ta selle probleemi lahendusena Citizendiumi, mille peatoimetaja on ta tänini. Ent ka see projekt, ehkki mõnevõrra edukam kui Nupedia, ei ole kuigivõrd laiahaardeliseks kujunenud - 2016. aasta märtsi seisuga on seal 160 lõpetatud artiklit ja üle 16 000 pooliku (võrdluseks, ingliskeelne Wikipedia on ületanud 5 miljoni artikli piiri ning isegi eestikeelses on üle 144 000 artikli).

Wikipedia

Niisiis sai Wikipedia alguse kui wiki-põhine kõrvalprojekt "tõsisele" Nupediale. Tegijate üllatuseks läks aga nii, et algne kõrvalprojekt ületas kõik ootused, põhiprojektist aga ei saanudki asja. Juba kuu ajaga oli Wikipedias 1000 artiklit, sama aasta septembris ületati 10 000 piir ning märtsis 2006 jõuti miljoni sissekandeni. Tänaseks (2016) on ingliskeelses Wikipedias üle miljoni artiklit, kõigis keeltes kokku aga üle 146 miljoni. Enam pole tegu ka ainuüksi entsüklopeediaga - juba 2003. aastal loodi Wikimedia Sihtasutus, mis hõlmab terve rea vaba sisuga tegelevaid projekte, sealhulgas ka Wikiversity.

Oma osa mängib ka rahvusvahelisus. Esimese mitte-ingliskeelse Wikipedia variandina lisandus saksakeelne juba kaks kuud pärast algust, järk-järgult tulid ka muud keeled. Tänaseks on Wikipedia olemas 292 keeles (aktiivselt arendatakse 281) - seega on oma Wikipedia palju enamatel rahvastel kui oma riik. Kui ajalooliselt on mingi keele elujõu tunnuseks tihtipeale peetud Piibli olemasolu selles keeles, siis tänaseks võime selle kõrvale kindlasti mainida ka omakeelset Wikipediat.

Wikipedia põhiprintsiibid on järgmised:

vaba sisu - autoriõigused jäävad autoritele, kuid nad nõustuvad oma loomingu avaldamisega kas GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi või (alates 2009. aasta suvest) Creative Commonsi Attribution-ShareAlike -litsentsi alusel.
neutraalne vaatenurk - eriti oluline erinevate vastuoluliste teemade puhul; püütakse esitada "mõlema poole" arvamused.
ei avaldata originaaltulemusi - artiklid peavad toetuma täielikult avaldatud kirjalikele allikatele
pigem avaldatakse erinevad vaatenurgad kui püütakse iga hinna eest keskteed saavutada.
viitamine on kohustuslik

Muud wikid

Wikipedia edu toel hakkas wiki kasutamine levima ka muudesse võrguvaldkondadesse entsüklopeediate kõrval. Wiki on leidnud kindla koha e-õppevahendina, mis võimaldab grupitööna edukalt luua ka suuri dokumente ning neid paralleelselt arutada (eriti levinud on MediaWiki). Wikit kasutatakse laialdaselt ka tarkvaraarenduses, nii tavalise üldotstarbelise wikina kui ka arendussüsteemide koosseisus (üks wikit sisaldav arenduskeskkond on näiteks Trac).

Omaette (ja väikestviisi kurioosumina) võib mainida mõningaid Wikipedia eeskujul loodud teisi võrguentsüklopeediaid, mille loojad ei ole ühel või teisel põhjusel Wikipediaga rahul. Kui eespoolmainitud Citizendiumi puhul on eesmärgiks suurem täpsus ja ekspertteadmised (teine sama otstarbega projekt on Scholarpedia), siis näiteks ühe USA paduparempoolsete seltskonna loodud Conservapedia süüdistab Wikipediat hirmsas liberalismis. Otsese, teadlikult üle võlli aetud paroodiana on aga olemas Uncyclopedia.

Ka personaalne, isiklik Wiki on teinekord täiesti omal kohal. Sel juhul on see omalaadne teadmiste kogumise paik (mõneti sarnane eelmises loengus mainitud commonplace book'iga, olles selle veebianaloogiks. Lihtsama wiki saab paigaldada mistahes tüüpilise võrguteenusepakkuja veebikontole. lisaks on olemas suur hulk tasuta võrguteenuseid (näiteks http://www.wikidot.com, http://www.wikispaces.com ja http://www.wikia.com)

Wiki-tarkvara

Mõned näited:

... ja palju teisigi. Täielikuma nimekirja leiab Wikipediast: http://en.wikipedia.org/wiki/Comparison_of_wiki_software

Kokkuvõte

Wiki on tänase sotsiaalse tarkvara üks levinumaid esindajaid ja sellisena väga kasulik väga erinevatel elualadel. Võib oletada, et wikide osakaal jätkab veebimaastikul kasvu ja tõrjub traditsioonilisemat kinnist lähenemist üha enam kõrvale. Siiski on ka sel tehnoloogial omad probleemid, mida tuleb selle kasutamisel arvesse võtta.

Viited

Nädala ülesanne

Oletagem, et ühel päeval heliseb telefon ja toru otsas on Wikipedia looja Jimbo Wales küsimusega: "Kuidas võiks Wikipediat veelgi paremaks teha?" Mida talle vastata? Mõtted tuleks jällegi ajaveebi kirjutada.