Viru pulm: Koondkava

PRUUDI VERÄVÄL KAUPPELEMINE

saaea sõijt õld üösette .

kui sae ommikku neijo kodo tuli , üüwväb toro pill .

tule tule tule tule

kui sae jõus lanŋŋu talo ukkse ede ,  

siis akkas mõõga isa lau'lama .

TK SOOLO

1. RL-6224--2-08--5)--Laskem_sisse_mardisandid__rl

tere uuwved lanŋŋu ukksed

kadakkaesed kannu kõrrvad

kas luba tubaje tulla

aea õuwveje ovosta

 

neijo puolised vassto

LB

1. [X RL-6116--01--Kust_sina_tiesid_meileje_tulla__l]

tullga tännä kõsjalaesed

viegä mei vihased piijad

kõsiga nie kõllvattummad

ärrgä viegä tiedä müöde

viegä suurda suoda müöde

kust kukkub puu regeje

kust akkab ago sabaje

misga lõhub ämmä lõuwvad

kü'ü küürä õijendab

nao natta kukkutteleb

kõsilaesed mesilaesed

ku'u te kauwvast viijbisittä

viijbisittä võijbusitta

me juo ammo uottasimma

lihad liemeje lagusid

kalad kiesid kattelaie

kas õli obo sõgeda

vai õli peijgo pimeda

kukkest teijdä kuttsuttie

kana lau'lust kaijvettie

sia süödist saijtta siije

tõura juodust jõudasitta

kas jäijttä tiele sõijsumaie

saeverid silittsemäije

 

peigme puolised lau'lavad isstudes oma obosette pääl .

TK

1. RL-6224--0-00--0-38--1)--Olin_mina_pisikene_poisi-juss__ul-rl

ei õllud obo sõgeda

ei õllud peijgo pimeda

tielä lenndsi tettre parrve

arole arakka parrve

suossa susija parrve

minu väijke vennakkeine

pühä päijvä püssiseppä

arrgi päijvä attra seppä

tappi tielle tettre parrve

püü parrve põõsa'aie

peijokkeine poijsikkeine

kui sie mettsäje lähäb

sääl tämä kuuske kumardelleb

sääl siis aaba arrmastelleb

siis one püssile püredä

käsirauwvale käredä

kodo ei tule tuore'etta

maha ei issu illvessettä

järile jänu poeatta

linnud piijguttid pihusa

tetred kottisa kehisid

susi suijsutti süülissä

karu kallis kaindelassa

 

neijo puold

LB SOOLO

1. [X RL-6116--01--Kust_sina_tiesid_meileje_tulla__l]

tõijse tõllast peijokkeine

sa'a maha sadulasta

pisstä saappa'ad saveje

kenŋŋa kannad kasste'eje

 

mõõga isa

TK

1. RL-6224--0-00--0-38--1)--Olin_mina_pisikene_poisi-juss__ul-rl

minu ella vellvideni

älä tuijse turrjaldassa

kõnni kollju serrvaldassa

saa saappa'ad lumeje

sukka vikkelid vedeje

kui se tuleb neijo eijte

tuob siije tuhat linada

saab siije sadamed pattjad

minu vellje jallgtte alle

siis sinä tuijse turrjaldassa

saa maha sadulastasa

sene lau'lu päälä tuovad neijo isa ja emä ühe riijde, kuhu päälä peigomes obose selljäst asstub .

sene päälä tulevad paar neijo puolist nuord miest ja vieväd peigme obose .

PRUUDI TUBA MENEMINE

 

mõõga isa tõmmbab mõõga küllje pääld , lau'lades

TK SOOLO

1. M2-1376--j)--Timp-tamp_teile__l_2x

mõijlu mõijlu meije mõõkka

raiju raiju meije rauda

nda mõõkka vehkkides asstuvad nad tua puole . ukkse juure saades lüöb mõõga isa mõõgaga ukkse päälä rissti ning

 

isames vai mõõga emä lau'lab , enne kui minija tuba tuodi

TK: SOOLO

1. M2-1376--b)--Laste_uinutamiseks__Aa-aa-aia__l
2. M2-1376--f)--A_kuda_ma__Tii-tii_tihane__sel_l

õuwve tuusijad tuasta

õuwve nõijad nurrkadesta

õuwve arrstid ahju pääldä

suola lau'sujad laesta

sene päälä mõõga isa ja emä asstuvad tuba . neije järäl muijdugi ka pullmalisd . laud one vallmis kaettunna ning palutta võõrad lauwvas asend võtta .

 

mõõga emä asstub ligemba lau'da , lau'lades

JO

küll saab nähjä küll nähikkse

kas on pessto peijo penŋŋid

isame ase ilattunna

kas one õrrsida tuasa

kõrendida kõrrvassutte

kus minu vennda visskab villdi

kus sõsar sõva lauttab

minu venna villti märrgä

sõsari sõba ligune

 

neijo puold ( kaasik )

LB SOOLO

1. [X RL-6116--01--Kust_sina_tiesid_meileje_tulla__l]

isames isitti poijga

mies kallis kahesta luoma

kas sina tõijd mie tõuttid

eijle meijlä õllesasi

tuna meijlä käijessäsi

 

moega emä ja tämä kaasas tõijsed peigme puolised lau'lavad

JO SOOLO

1. [X RL-6231--01--Kuda_sina_teesid_meile_tulla__l]

lanŋŋud kulla kau'nikkeised

küll mnä tõin mie tõuttin

küll tõin rattsula rahada

kimmelilla killingida

 

nüüd annab moega emä neijo puolisille raha , üelles

JO SOOLO

1. [X RL-6231--01--Kuda_sina_teesid_meile_tulla__l]

koppkas luettaealle

puol-koppkas lau'laealle

tenusk lappse oijdijalle

nüüd alles isstuvad peigme puolised lau'da ja akkavad süömäje . neijo puold pullmalisd ja lappulisd tehend tõijste saaea sõijtaeatte obosd ka rakkest lahtti . pullmalised menned tuba . sääl õld juo süögid-juogid lauwval .

peikmes ja peijo poijs isstunud kübäräd pääs lau'da . mõõga isa tagunud ühttä lugu mõõkka vassto lau'du , täristäde . mõõkka kannud tämä ühttä puhkku vüöl välljäs käijes , aga süömä aeal rippunud mõõk mõõga isä pää kõhal laes .

PRUUDI ÕTTSIMINE

 

nüüd lau'lavad neijo puolised niiskeist lau'lu

MR SOOLO

1. [X RL-6220--02--Eks_ma_kainud_eila_teila__l]

süögä vennad juoga vennad

ärrgä vennad põuwve panŋŋa

ma õlen ullu õttsimaie

kattsun ( su ) kasukka põuwvest

viijsun virrsu tasskudesta

koijk peigme puolised saealised sõijsaned tuas riijded selljäs , kübäräd pääs .

 

saaea kaasanaijsed männed süögi lauwva ligi , vahttined süögi ja juogi päälä , ise aluttaned lau'lu .

JV SOOLO

1. [X RL-6111--02--Enne_mina_siit_ei_liigu__l]

ei mahu mõdu minuje

ei teije saledad saijad

ei teije vihavad viijnad

kui en saa neijdo nähjässäni

neijo nime tiedässäni

pruut ei õld kõõski tuas vaid kaasigu ja oma puold pullma naijste kaasas sau'nas . peräst süömisi lähäväd peigme kaasanaijsed pruudi käest vöijd õttsima . violi ehk toro pilli mänŋŋija käijnd neije ies . kaasanaijsed lau'laned tie pääl männes .

kui sau'na ukksele said , oijsivad sies õlijad neijo puold naijsed usst kinni . evväd laskened tulijuid sise .  

peigme puolised lau'letti sau'na ukkse taga .

JO SOOLO

1. [X RL-6231--01--Kuda_sina_teesid_meile_tulla__l]

siit on männed sirrgu jälljed

õttsitte õrava jälljed

nurrgetti nugisse jälljed

siin on sirrgu sõijsastannud

parrti paijkada pidänud

 

neijo puolised kaasanaijsed lau'laned sau'nas tõijsile vassto

MM

1. [X RL-6125--10--Laula-laula_lapsekene__l]

õe mies madalukkeine

kas võttid suelda sillmäd

vai võttid karulda kõrrvad

et sina tiasid meijle tulla

meije õuwvede õsatta

ei õle neijdoda kodona

neijdo läks linnast linnti tuoma

neijdo läks puest puordi tuoma

 

peigme puolised

TK

1. RL-6224--0-00--0-38--1)--Olin_mina_pisikene_poisi-juss__ul-rl

kas läks Viro vihttelemmä

Narrva naba tõsstamaje

sanndi kaas saadetti sõnumid

kirrjaead kanntsivad käräsi

et one sakksaga saganud

mõijsa poijsiga maganud

isandaga ümmbär käijnud

kõijk nuored inimesed evväd õle õsskaned ka mitte regi virrsi riegotta . kõrra johttoned kõijk nuored inimesed peigme puol pullmas õlema . evväd õle õsskaned ise pullma viijsi vierettädä . näväd pallkaned ühe vana muori oma iest riegottamma ( lau'lama) . sene vanamori minija aga õld neijo puold pullmas ja lau'lanud sau'nas ämmäle vassto .

 

neijo puolised

KK

1. RL-6230--03--Soit-soit_sosele__l
2. RL-6230--02--Piu-pau_pandi_savisaia__l
3. RL-6230--06--Laske_sisse_mardisandid__l

la küsümä kannattamma

kas onnvad kodosed kuerad

vai one välljäs pallgolised

kui onnvad kodosed kuerad

anndaga neijle appattust

tõsstaga tõrre loppottust

kui one välljäs pallgolised

anndaga kaijgast kau'la pääle

 

peigme puolised põruttavvad sau'na ukkse pihtta .

TK SOOLO

1. RL-6224--2-08--5)--Laskem_sisse_mardisandid__rl

tehkkä lahtti laijad ukksed

siseje siijdised tulevad

kalevised krappsastavvad

 

siest neijo puolised lau'lavad vassto .

LB SOOLO

1. [X RL-6116--01--Kust_sina_tiesid_meileje_tulla__l]

ärrgä rikku ukksijani

põruttaga piittaeani

ei õle ukksed teije tehttu

ukksed meije miesste tehttu

põõnad meije poijsikkeiste

 

peigme puolised ukkse taga õlijad

TK SOOLO

1. RL-6224--2-08--5)--Laskem_sisse_mardisandid__rl
2. kooriga

emmä karrda rikkudessa

karrda kattki raijudessa

meijl one ullgas ukkse seppä

saeasa sagara seppäd

kie tieb ukksed õuna puused

varrnukkeised vahtteraesed

 

peigme puolised ( kasunuorigulle)

TK

1. RL-6224--0-38--2)--Kiigu_kiigu_kitsekene__rl
2. kooriga

peigme sugulaesed lau'letti, kui lühükkeine pruut õli, ninda

minu ella vellvideni

kuu uursi ukkse iesä

päijvä piijrsi piittujanna

luuli suuri tuodavaie

pittkä pillutteldavaie

tuodi mütti mättä'ästä

kämmärikku känndä'ästä

siijli sammelde siestä

ei sie sitta sõttku leijbä

tallekkeine tallu välljä

 

neijo puolised

LB

1. [X RL-6116--01--Kust_sina_tiesid_meileje_tulla__l]

küll sie sitta sõttkub leijväd

äbärikku maad ä'estäb

neijd on niittand niegi põllud

mi one künndänd kümme paari

ä'eständ obo ühekksä

miestä seijtse siemendanu

saatte teije siijlakkuida

kahe kukke künnettunda

arakka ä'esettunda

 

peigme puolised ( kasunuorigulle)

TK

1. RL-6224--0-38--2)--Kiigu_kiigu_kitsekene__rl

tuoga tonnti tanntsimaje

ahju arrki asstumaje

ü'äst neijdo üppittägä

tasa 'ga neijdo tanntsittaga

sel one titte tiijva alla

äbärikku ännä alla

värrdijad vüö vahela

se viegä viijna küögi päälä

kanndaga karrja lau'da päälä

 

neijo puolised

LB SOOLO

1. [X RL-6116--01--Kust_sina_tiesid_meileje_tulla__l]

neijdo süüttä sõijmattasse

tüttäridä teottasse

tänäni one tärrkimättä

oma peijo peijtelilla

nuori miesste nugi'illa

nüüd tehä sau'na uks lahtti

mõõga isä naijne trüügänud kõijge ies sise . pruut isstunud siijessaatte taga sau'na nurrgas järi pääl oma kasiguga rinna . tõijsed naijsed , ke tämägä sau'nas on õld , õlled kõijk sõijsukkalli . mõõga isa naijsel õld õbe kiet kääs . sene ketti külljes õlled esste sanŋŋaga rupla tükk , siis pärrlid vai ellmed vahel , ja jällä siis rupla tükk ninda , et senes kettis rippunud 7 ehk kaheksa sanŋŋaga õbe ruppla tükki , kene iga ühe vahel 5 vai kuus pärrli õllud . mõnel mõõga isa naijsel õld õbe ketti sies õbe valandik , siis mõned ellmed ja kaks sanŋŋaga õbe ruppla tükki ( kenel jällä ellmed vahel ) sõijst kummalgi puol valandikku .

 

ühes käes oijdanud mõõga isa naijne sedä kuulldud ketti . tõijse käägä tõukkand ta naijsi oma iest ja üeld

JO SOOLO

1. [X RL-6231--01--Kuda_sina_teesid_meile_tulla__l]

iest tõukkan mehise mettsä

tagand naijsise tanava

nüüd visskand tämä sene õbe kie ruppla tükkidegä pruudi kau'la ja üeld

  JO SOOLO

1. [X RL-6231--01--Kuda_sina_teesid_meile_tulla__l]

oma lehmikkene

võõras kellokkene

se sinule me minule

nüüd pruut paneb igale kaasigulle ning sise tuliattele naijsile vüöd kau'la . kenad sinisi punasi ja kirrjud linnti , aga violi kau'la ümmbär sidond unittu suure kimmbu linnti . sene aea sies tullud ka mõõga isa sinne . võttanud pruudi kääst kinni se võttanud kaasigu kääst kinni ninnda männed näväd kollmekkesste käsissutte kuni tuba . violi mänŋŋijä käijnud kõijge ies . tõijsed naijsed tulled kõijk neije taga . violi mänŋŋijä mänŋŋinud , kui sau'nast tuba läkksiväd violi pääl sellgeste , ni kui üelles

violi mänŋŋijä

tule tännä tõtta järälä

tule tännä tõtta järälä

SÜÖMÄ PRUUDI TUAS

  kui saaned tuba , kus peigmies ja peijo poijs ikke lauwva juures riijdes ja kübäräd pääs ja tõijsed mehed ninda sammatte penŋŋil ehk kus said , isstuned ,

siis lau'lasivad peigme pullma naijsed

JV

1. FN-0306--b)--Laske_sisse_mardisandid__l

jo tulekkse jo näijkse

kui tu'a ü'ä tüttär

siis muru muhaldeb

aija ääred alljendavvad

kui tu'a paha piijga

siis ne murud musstelevvad

aija ääred allittavvad

mõõga isa täristannud muokka vassto lau'da . peigomies isstonud peijo poijsiga lauwvas . ei õle tegemistki teht et jo pruut tuas õli .  

peigme puolised kaasikked lau'laned

JO SOOLO

1. RL-6231--01--Kuda_sina_teesid_meile_tulla__l

peijokkeine poijsikkeine

kerrgittä kenä kübärä

tie au'wu neijdoselle

au'wu neijdose isäle

au'wu neijdose emäle

nüüd kerrgittannud peigmes kübärä ja anndand pruutti terestades kätt . mõlemill õlled vallged sõrrm kinndad kääs . nüüd issuttettu pruut peigme kõrrva lau'da . ka tõijsed pullmalised isstuned kõijk riijdes lau'da . eijväd süöned egä juoned midäkki . pruut vaattas äbelikkuld enesa ede mahaje ja isstus puol serrvitte ehk üht küllge pitte peigme puold välljä .

 

( neijo puold ) kaasik allgas tanntsu .

LB

1. [X RL-6116--01--Kust_sina_tiesid_meileje_tulla__l]

äbi lugu allgadessa

jube juttu tõsstadessa

äbi äere eijtagamme

jullguss juure võttagamme

tarrkuss maha trallagamme

õekke õijgakke orred

paekka paijnuga parred

panŋŋa seijnäd sinne puole

et saab kaasikku karatta

saba lüüjä saaea naijne

nüüd tuldi kõijk lauwvast välljä illma süömättä . tegiväd riijdest lahtti . ja varrsi tuodi pullmalisile soea õlut pisikkeisi kibesi ehk kannudega ju'a . soea õlut sõendetti vai keijtetti ja siis panndi siijruppi ehk kerrje mett ehk kloppitti tuorid munaid sinne ullka , nüüd jahudetti nda jahest , et kibesi siest rüüppides suu nahkka ei kõrrvettand . sie järäl kannetti suure pittkä ja ümmärgusi pannude pääl liha ja veri vorrstid lauwvale . ka suured vaagena täwved suppi ja neije kõrrval suured pittkä varrelised puu lusikkad . puused vaagenad ja lusikkad tegi rahvas se kõrrd ise . ka rukki leijb ja õttra seppik one se kõrrd pruukkin õllud , nägu Leeno Martpõld rääkkis , kie Lüganuse kihil kunnast Sakka küläst Päite one tuodu , et 1836 aasta ei õle Sakka küläs rohkkemb kui ühes talos õssettud ümarguse lavaga lusikkad õld . pruudi talos piettu päijv pullmi . kui üöse sinne sõijtetti , siis tõijne üöse sõijtetti sääld peigme talo .

PEIGOME PUOLE TALLUMINE

  varrsi one aijg käes kus peigme puole tuleb talluda .

pruut viijvittab tulemist . pullmalised allgavad vassassutte lau'lada .

peigme puolised

JV

1. RL-6111--06--Pili-pili-pili-pili_piigalasta__l

ehi imme eks sinä jõuwva

saa Sallme riijde'eje

ehi meije miesste kaasa

vallmista vanema kaasa

jo kippub kü'ü obone

vävi täkko väänäb päädä

 

neijo puolised

LB

1. RL-6116--01--Kust_sina_tiesid_meileje_tulla__l

Mari marrja neijtsikkeine

miks pidid eledad ellmed

miks pidid kullad kumedad

sest sinu sirrgu sillmättie

õbe pärrgä õssettie

nüüd sina sued iussiasi

kui näijd kulla kierdi'eidä

õbe niijdi õijgi'eida

tulevalla neijlä aijgulla

sued kui kuusista käbijä

nüüd õled sillmistä siledä

nüüd õled põsskista punaine

nüüd one kõrrged korrva äered

tulevalla neijl aijgulla

lähäd karrja saattamaie

küsiväd külättsed naijsed

miks õled sillmistä sinine

miks õled põsskista põdenu

kõrrva äered kõllettaned

mokkad musstasta vedaned

üttled puije puuttuvaije

lakkast maha lanŋŋevaije

ed tõhi kõhe kõnella

ed tõhi tõesta üellä

nie onnvad peijo piittsa arrmid

ja kaasa kaarikka arrmid .

 

kui minija kauwvast jäij riijde ehttides siis lau'lid peigme puold naijsed edeväst

JO

1. RL-6111--10--Laske_sisse_mardisandid__l

mdä viedäd neijtsikkeine

kas ku'ud kü'üle särrki

na'o paijgast narrmasteled

kui õled tüttär tehnud tüödä

keri ne lõnŋŋad keräle

tuo meijle tullessasi

tie meijlä õllessasi

meijl on piijrad peijo tehttod

niijed ämmä nikkerdettod

suga äijä suoridetto

kui'd õle ella enne tehnud

vaijne enne vallmistannud

kui õle vallmis õle vaeagi

  pruut viijvib ikke viel .

neijo puolised kaasanaijsed lau'lavad edasi .

MM

1. RL-6125--10--Laula-laula_lapsekene__l

emma tõhi teijle tulla

teijl on isa pittkä hänndä

pekksab piittsalla perettä

teijl on emä rau'da käppä

kisub ruobitta süsijä

teije na'od narrmasjalad

pühkkväd luuwvatta põrrmandad

 

peigme kaasikked ja kaasanaijsed lau'lavad

JO

1. RL-6111--08--Sooru-sooru_sorkajalga__l

älä kurrda älä karrda

erä sureb ämmä kurrja

küdi lähäb külä väijksä

nado vijasse mehele

siis jääd ellaga elämä

marrjaga maea pidämä

 

pruudile lau'letti kõijk pullmalised ühes

KK JÄREL SUMMAS

1. RL-6230--03--Soit-soit_sosele__l
2. RL-6230--02--Piu-pau_pandi_savisaia__l
3. RL-6230--06--Laske_sisse_mardisandid__l
4. märkustega
5. peast

neijtsikkeine neijtsijäni

nutta nuttukksed kodoje

ittkemmed isa maeasa

kui ed nutta mennessäsi

külläp nuttad õllessasi

 

mõrrsija nuttab

ET SOOLO

1. RL-6228--01--Laulab_Emma__Mis_on_muks-__l

ärä pian mina menemä

asemmegi annan muijle

paijgad tõijsile tõuttan

karrja annan karu käde

põllud põttra püörittellä

aromaad jänäste juossa

oi kääd minu kälised

sõrrmed sõsarukkeised

lasska käijä kakksi kättä

kakksi kättä kümme küünttä

vierrdä viijsi sõrrmekkeista

kää tõttu käijdänessi

sõrrme tõttu sõijdanessi

ei isa ivije tõttu

ei venna veijste tõttu

ehk õles isa illmi rikkas

veli Kuramaa kuningas

ei tule minu tuesta

ei assu ane avista

ehk õles ürrjel ükksi lehmä

kaasala kanada kakksi

küll tuleb minu tuesta

viereb värrvu vaagenaie

karrgab kana kattelaie

 

peigme puolised

TK

1. RL-6111--08--Sooru-sooru_sorkajalga__l
2. kooriga

älä ittke neijtsikkeine

sõijsa serrvi peijo puole

ei sinu vija vesskiestä

käänettä käsi kivestä

küll õli villja vellje'ellä

iijred uppusid errne sallve

kassid kadosid kau'ra sallve

 

pruudi emäle lau'letti kõijk pullmalised ja lappulised ühes

KK JÄREL SUMMAS

1. RL-6230--06--Laske_sisse_mardisandid__l
2. RL-6230--02--Piu-pau_pandi_savisaia__l
3. RL-6230--03--Soit-soit_sosele__l

kui'd sinä eijte enne ed nutta

nuttad omme ommigulla

lähäd aijta kattsumaie

aijt one arrva riijestesta

nurrka kirrstosta tühüjä

siis tuleb tüttär mielesi

viel pidid tüttärdä pidämä

kui'd sinä eijte enne ed nutta

nuttad omme õhttu'enna

lähäd kallja lasskemaie

kallja asstij au'gutteleb

enne minud vielä pietti

nüüd mnä kuijvila kobisen

siis tuleb tüttär mielesi

 

emä vassto

MK SOOLO

1. RL-6228--02--Kieran_selja_leian_seina__l

küll õli vaijde naijsukkeised

küll õli ale anndessani

paha õli välljä pannessani

ken nüüd peseb eijde põu'gu

uhub eijde uuwved särrgid

pere riijded pehmitteleb

udu se uhub uuwved särrgid

kasste kannab kuijvama

alla aijale asuttab

pruut isstub isa sülles ning uottab , kõõs tämädä sääld tulla tuomaje .

 

peigme puolised lau'laead lau'lavad peigmehele

TK SOOLO

1. RL-6111--10--Laske_sisse_mardisandid__mardiKyynedKylmetavad

mdä sa viedäd vellvideni

piad kauwva kallistasi

külä küllmissä tuasa

koledissa kammerissa

ari kinni akka kau'la

kui susi sia lihale

karu tõuras karrjueie

sene päälä tuleb peigmies kisub pruudi isa kaijsust ja kannab vanŋkrile . sene obose luokka , kus pruut pääl isstub , siutta paar kinndad . ke ruttemb luoga peigme kodo maha saab , selle saavad kinndad , aga et kinndad tõijsile evväd saises , siub pruudi sõijtaea luoga kõvast päälä , ovost ressti rakkendade .

PEIGOME KODO SAAMINE

peigme kodo saades lau'lab sae .

 

peigme puolised

TK SOOLO:

1. 483leseKündjaKabelis

jo tuleb tulendeleb

peijokkeine poijsikkeine

eijle läkksid kui isändä

tänä tuled kui kuninga

tuod emändä tullessasi

varrdalüöjä varrjassasi

jumal teäneb vai ep teädä

ehk tuod eijdele emändä

au'dujalle au'guttaea

ehk tuob puud tullessasa

kaijkad kahesa kä'esä

minŋŋä lõhub ämmä lõuwvad

na'o vallge pää vanuttab

kü'ü küllje luud tümmittäb

 

neijo puolised

KK

1. RL-6230--06--Laske_sisse_mardisandid__l
2. RL-6230--03--Soit-soit_sosele__l
3. RL-6230--02--Piu-pau_pandi_savisaia__l

neijtsikkeine neijtsijäni

parembi küdije küllä

kui one nadoje nallja

küdi meneb künndämäije

äijä poijg ä'estämäije

nado nakksuttab tuasa

alljastelleb ammba'aida

ehk siin küllä kiijdettässe

ja siis ullka uodettasse

küll on küllä oijdijuda

vara kokko kõrrjajuida

küdi isstub küllä päälla

nado nau'ri kuoppa päälla

äij on sallvu serrva päälla

ämm jo kullbi varre päälla

 

peigme puold ( peigmes )

VT isamehe ja peiupoisiga

1. M2-0743--c)--Soitsin_Soome_soitsin__l
2. M2-0743--a)--Mina_aga_moistan__2x_l
3. M2-0743--d)--Jaanikene_kaanikene__l
4. RL-6114--02--Soitsin_Soome_soitsin_Saare__l

juakkse eijte jõuwva eijte

käij eijte kärrme'estä

tuo kammbrist vana kasukka

kuhu tuomi tõssettasse

nüüd tõijn eijdele esigu

au'dujalle asstelikku

tuojalle tule puhuja

nüüd tuleb peigmies ning tõsstab pruudi vanŋkrild maha ühe kasukka päälä , joda peigme vanemad sie tarrvis sinne tuoned . kasukka päälä jättäb pruut paari sukke .

 

neijo puold

LB SOOLO

1. [X RL-6116--01--Kust_sina_tiesid_meileje_tulla__l]

tere linŋŋud tere lanŋŋud

tere pierud tere parred

tere uuwved ukkse piijdad

vasstattsed vävi veräväd

ämmäkkene äijäkkene

mis te kauwva kattseletta

ulu aijga uotteletta

kas te säettä säerijannä

vai tasutta tallaeanna

 

peigme emä

JO SOOLO

1. [X FN-0306--b)--Laske_sisse_mardisandid__l]

joba eijt one säädänd sääred

au'duja tasonud tallad

peijokkeine poijsikkeine

kas tõijd õuwve oijdijada

veräväije varrdijada

karrja aija kaijtsijada

minija

ET SOOLO

1. RL-6116--01--Kust_sina_tiesid_meileje_tulla__l (? Leanne viisil)
2. [X RL-6228--01--Laulab_Emma__Mis_on_muks-__l]

jumal oija teije õuwve

Maarja kaijtse teije karrja

luoja varrjakko veräväd

pullma rahvas asstuvad tuba , kus varrsi sie päälä minijalle lattu pähä panna

 

neijo puolisitte lau'lades

MM

1. RL-6125--10--Laula-laula_lapsekene__l

isames ilusikkeine

peijo poijs punasikkeine

saea küll vanemb kullda sakksa

päestägä sõsar sõvasta

vaijne vanŋŋi riijettesta

mo õ,e õlad va,ovad

pihad piened pakkattavad

 

peigme puolised

JV

1. RL-6111--08--Sooru-sooru_sorkajalga__l

nüüd panna igi linale

higi lattu pää laele

enndasa vanendamaie

igädä lühendämäije

päädä allie aeama

  kui kuttsutti ämm tano panema minijalle , tõijseppuol lau'da siis nuor paar isstus ,

ja ämm tuli siis , võttas tano ja pani tano pähä ja siis lei minijalle plakks viel sedäse vassta põsske et

JO SOOLO

1. [X RL-6111--18--Nisukene_lugu__Unusta_uni__loet]

unesta uni

mälestä mänŋŋ

pia nuor mies mieles

 : viel üttel tagajärrgi .

PANIMED

aig one süömäje asuda . perä nuorikku jagab panimed ,

 

kus juures nuorigu kaasigud lau'livad

LB

1. [X RL-6116--01--Kust_sina_tiesid_meileje_tulla__l]

etta tieä meije mehed

kus ne käijväd kaasa naijsed

kas onnvad punassa käijned

kõlla eijnissä kõnelled

maranassa mattka'anned

neijdo käijs pune puessa

siijdi lõnŋŋude pesässä

sie one korrjand kolle okksad

maijastand marana juured

 

panime saaead lau'lavad

JV

1. RL-6111--09--Mina_ketran_siidi__l
2. RL-6111--02--Enne_mina_siit_ei_liigu__l

ü'äd vüöd ü'äd panimed

ladusammad lappse lahjad

õle terrve tehttudasi

vaijne vaijva nähttudasi

vüö sai luettaealle

põlle pau'la lau'laealle

pani lappse oijdijalle

ASEME TEGEMINE

aijg one magama männä .  

nuorigu kaasigud lähväd nuore paarile asend tegemä , kus juures ise lau'lavad .

LB

1. [X RL-6116--01--Kust_sina_tiesid_meileje_tulla__l]

peijo poijs annab sel aig oma enesa tehttost kibesest olut ja viijna .

lähmä sänŋŋi kattsumaie

kas one mullu tehttu sänŋŋi

tuna mullu tuodu lauwvad

kas on sammas sammeldanud

kõrrja laud one kõmmeldanud

peijokkene poijsikkene

vävikkene veigokkene

kui ed õle tehnud eijnusida

nuore nuorigu magada

en pane palakkujani

teije pittkile õlile

kõverille kõllkaealle

sie päälä asutta magama . muud rahvas muijdugi õllgidella õllgidella põrrmandalla .

PULLMALISTE ERATTAMINE

 

peigme puolised

JV

1. RL-6122--04--_-i_tuia_lase_kiigu_kaia__l
2. RL-6111--02--Enne_mina_siit_ei_liigu__l

üläs reijele minijad

kälised käsi kivile

velljenaijsed vesski tielle

lähmä nüüd kana kattsumaje

kas one kukke kurrja tehend

ümmbrigu üläs aeanud

lina põlle liijguttannud

 

ommikku terestab ämm minijad .

JO SOOLO

1. [X RL-6111--18--Nisukene_lugu__Unusta_uni__loet]

tere tere minija

magakammerist tulldudasi

nuorik

ET SOOLO

viegu paijgas(i)

viegu enndas(i)

 

peigme puold kaasanaijsed lau'lid

JO

1. FN-0306--b)--Laske_sisse_mardisandid__l

neijtsikkeine nuorekkeine

kui tahid taloje tulla

talo poea poijgidelle

õle ommikku usina

enne päijvä pääsukkeine

älä sinä kuule kukke ääldä

lakka linnu lau'lamista

lüö sillmäd siulikkuie

õttsitte õdava päälä

siulikkas minije merrki

õdavas on orrja merrki

siulik näijdäb sellgieste

õdav näijdäb õijgieste

pühü sinä tuba tuijskimatta

vie vesi vedelemättä

pane panŋŋed pau'gumatta

siis sinu üüwvettä ü'ästä

ü'ä naijse tüttärestä

tarrga naijse taijmidesta

LAHJA JAGAMINE

päijv kadus vanadell magusa juttu vesstes , vahette vahel vana märrjukkeist rüübättes , õijge ladusaste . nuoremmad viittsivad oma aijga tandsides ja valtsides .

õhtta peräst illdasi voetti käsile lahja jagamine .

 

peigme puolised

TK: SOOLO (koor kordab poolvärssi)

1. RL-6224--3-02--6a)--Laula_laula_lapsekene__rl

nüüd tuleb rikka riijsumine

vallge vakka vaattamine

üölldie ütteldie

räägittie valestettie

üölldi küllä jua õleva

vara palljo vaijvavaije

meije neijd one ammo vallmis

isames saab rihesukka

siekki sukk one suijtsettannud

kaasik vüöõttsukkeise

siekki niijne killdudesta

pilli puhj saab puole pau'la

siekki puijesta punuttu

 

neijo puolised ( kirrsto kanndaead )

MR

1. RL-6220--02--Eks_ma_kainud_eila_teila__l

küll sda kõhtta kiijdeldi

üelldi kuused kullda juokksemaje

tammed mettä tillkumaje

eijvad juokkse kuused kullda

sa'a sarapuud rahada

tuli on lukkutta tuasa

kaju on kaanetta mä'elä

sigulaut on võttimetta

sie on menija menndävän

sie kälije käijdävän

la küsün kuule'elen

kas on meije kirrsto maada

ane riijette asetta

kui õle siijna kirrsto maada

ümmbär üppittän obose

tasa rattsu rakkendelen

vien mina kulldaese kodoni

taijmeni oma taloje

 

peigme puolised

JO

1. RL-6111--10--Laske_sisse_mardisandid__l

linnukkeised lanŋŋukkeised

küll one meije marrja maada

meije marrja kirrsto maada

sedä'p õwveni uatti

sedä'p verävä valatti

muruni muhattellesi

uatti uutta pühkküjädä

seijnä ääre siijvujada

kava ääre kasijada

  ku lahjaid tu'a kilimittul lauwvale , sis

nuorigu vennd põruttab piittsa vassto lau'da , üüdes .

MR

ämm ämm vakka lunastamma

esimise ja tõijse küsümise päälä ämm ei tule viel alles kollmandema üüde päälä illmub ämm JO ja küsüb

mie vakk makksab

nuorigu vennd vassta

viis vana kuus kõva

sada sakksa taalldri

sene päälä visskab äm ühe krossi ning jagamine allganeb . esimised saaead onvad muijdugi peigme vanemad , siis vennad ja õed , taga järäl muud sugulaesed . sedä suurd roemu midä kinŋŋittuss neijle tieb näijtäväd senegä üläs , et maast üläs üppäväd ning sie juures aijtäh üüdäväd . peräst lahja jagamiste kuttsutta jällä kõijki nime pitte lauwva juure , kus neijle esitte paar nappsu viijna annda , aga siis üellä et juojall nattukkeise siije makksada õlla . juoja visskab paar koppikka ja tahub männä , kuid tädä ei lassasse üelles se ei tasu viel viijmasigi nappsu , ken makksab muud pullma aiga juodud nappsid . mogomane kauppelemine käib senini , kuni juoja paber raha paneb . raha panemise perä tuleb kinŋkimine nuore paarile . annded onvad muidugi anndijade sõijsust müöt . lahja jagamine , raha panemine ning kinŋkimine vottvad aea kääst . on nad müöde on ka ommik kääs . ennamiste pidetti pullmad ja piettä praijgagi üks päijv pruudi kodo , kaks peijo kodo .

LÕPP

 

kodo männes lau'lavad nuorigu õed ja vennad .

MR järel neiupoolsed

1. RL-6220--02--Eks_ma_kainud_eila_teila__l

peijokkeine poijsikkeine

tunnsid tuuva mo õdeda

tunnsid tuuva tunne oijda

tunne tarrgaste elädä

ärä sina lase lasste lüüjä

sulase suu avada

päijvilisi pääle käijä

õle aijasta iesä

vahe ukksesta vahela

sõijsa iesä kui se seijnä

raiju vassta kui se rau'da

õppetta ise iluste

ärä lüöne ühestä süüstä

ärä toijsesta tõrele

ärä koppa kollmandesta

kui tieneb pali pahada

ullga ukkaneb munija

kaottab kana pesijä

kukke puust tie kuodikkene

vahtteraine varrekkene

õle kõrrest õrrekkene

mene siis naijsta nalljattamma

õppettamma mo õdeda

senegä lõppeb pullm

viitted

• sisukord