Graafikalaud

Sissejuhatus

Graafikalaud on arvuti sisendseade, mis võimaldab joonistada või luua graafikat sarnaselt joonistamisele paberi ja pliiatsiga. Seade võimaldab kopeerida paberilt joonistusi (paigaldades paber joonistusala peale fikseeritult). Põhimõtteliselt on tegu siledapinnalise pinnaga, kuhu saab joonistada puutepliiatsi (üldjuhul komplektiga kaasas) abil. Loodud pilti ei ole võimalik graafikalaualt ise näha, vaid see manatakse arvuti kuvarile. Osadel on ekraan graafikalaua enda küljes. Wacom, DigiPro/UC-Logic ja Aiptek on tänapäeval suurimad graafikalaudade tootjad.

File:Siim tablet.jpgFile:Wacom.jpg

Ajalugu

Esimene tänapäevastele sarnanev graafikalaud oli Stylator ning see valmistati aastal 1957. Parema edu saavutas RAND Tablet, mida tunti ka nime all Grafacon ning ilmavalgust nägi see 1964. RAND Tablet edastas horisontaalseid ja vertikaalseid koordinaate magnetsignaali, mis tekkisid puutepliiatsi liigutamisel pinnal. On leiutatud ka sädeme ja heli abil punkti positsioniseerivad graafikalauad, kuid keerukuse, kalli tootmishinna ja ebapiisava täpsuse tõttu on jäänud areng selles suunas seisma. 1980ndatel võeti graafikalauad kasutusele tipp CAD süsteemides ning arvutiprogrammis AutoCAD.

Tüübid

Võrreldes puutetundlike ekraanidega on graafikalauad märksa suurema täpsusega, võimaldab signaali jälitamist ekraani puutumata, aga on kallim ning toimib ainult koos puutepliiatsiga. On olnud palju katseid lahterdada neid tehnoloogiaid, mida kasutatakse graafikalaudades. Siin on mõned:

Passiivsed graafikalauad

Passiivsetes graafikalaudes, peamiselt Wacomi toodetud, kasutatakse elektromagnetilist induktsiooni, kus horisontaal- ja vertikaaljuhtmed toimivad nii saatjatena kui ka vastvõtjatena. Graafikalaud tekitab elektromagnetilise signaali, mille puutepliiats vastu võtab. Juhtmestik seejärel muudab vastvõtu suuna ja loevad sisse puutepliiatsilt saadud signaali. Tänapäevaks on nii puuteplaadile kui -pliiatsile juurde "poogitud" mitmed lisavõimalused - survetundlikkus ja nupustikud. Kasutades elektromagnetilist signaali, saab graafikalaud informatsiooni pliiatsilt kätte isegi ilma otsese kontaktita. Passiivsete graafikalaudade suurimaks eeliseks võib lugeda asjaolu, et puutepliiats ei vaja patareisid - elektromagnetiline signaal annab vajaliku hulga toitest.

Aktiivsed graafikalauad

Aktiivse graafikalaua suurim erinevus passiivsest on puutepliiatsis - aktiivsetes on patareitoide või sisse-ehitatud laetav toiteallikas. Sellest tingitud ka jämedamad puutepliiatsid, kuid pideva signaali hoidmise tõttu on joonistus või graafiline teos täpsem ja vigadeprotsent väiksem.

Optilised graafikalauad

Optiliste graafikalaudade puutepliiatsid toimivad pisikese kaamera abil, mis paikneb siis pliiatsi tipus. Selles vallas edukaimaks saab lugeda Anoto't

Akustilised graafikalauad

Puutepliiatsi otsa sisse paigaldati heli genereeriv seade, millest väljuva heli püüdis kinni mikrofonide paar, mis oli paigaldatud graafikalaua puutepinna lähedale ning puutepliiatsist väljuv heli positsioneeriti. Osad uuemad mudelid võimaldavad ruumilist positsioneerimist.

Elektromagnetilised graafikalauad

Wacom'i graafikalauad on üks näide sellest, kuidas joonistus või graafika luuakse elektromagnetilise signaali edastuse abil - Wacomi puhul lood signaali puutepliiats ning vastuvõtja rollis on puuteplaadi juhtmete võrgustik. Pencept'i tehnoloogia oli vastupidine - puutepliiats oli vastuvõtja ja plaat signaali looja.

Kasutusalad

Tänu paljudele võimalustele (puutepliiatsi kallutamine, pigistamine, keeramine või muud liigutused mõjutavad joonistust) on graafikalauad väga levinud arvutigraafika loomisel. Eelkõige kahe-dimensioonilises graafikas. Ida-Aasias on graafikalauad levinud kui sisestustarkvara (input method editor) osana sisestamaks Hiina, Jaapani ja Korea sümboleid. Säärane tehnoloogia on seal soodne ja kergesti kättesaadav ning tekstisisestus loomulikum kui arvuti klaviatuuril teksti toksimine. Säärase tekstisisestuse areng on "läänes" märksa aeglasem. Samuti on graafikalauad levinud kunsti-inimeste seas, eriti koos Adobe Photoshopiga, kus digitaalne täpsus kasuks tuleb. Samamoodi on viimane tandem kasutusel ka paljudel fotograafidel, kus nad saavad lihtsalt ja kiiresti luua/muuta kihte jms. Eriti möödapääsmatuks on graafikalauad saanud aga tehnilises joonestamises ja w:en:Computer-aided design-is. Samuti on puutepliiatsi kasutus intuitiivsem kui arvutihiir. Need inimesed, kes päevast-päeva puutepliiatsi ja graafikalaua abil tööd teevad, kasutavad ka igapäevasteks tegemisteks puutepliiatsi abil navigeerimist.