Intel

From Wikiversity
Jump to navigation Jump to search
Intel Logo.svg

Taavi Treieri teema.

Intel on x86 arhitektuuriga mikroprotsessorite tootja. Intel toodab protsessoreid,emaplaate, kiibistikke, võrgu kasutajaliidese kontrollereid, mikroskeeme, välkmälusid, graafikakaardi protsessoreid ning teisi seadmeid, mis on seotud side ja arvutitega.Intel on maailma muutnud dramaatiliselt, firma leiutas mikroprotsessor, mis tegi võimalikuks esimese pihuarvutite kalkulaatorite ja personaalarvutid (PC). 21. sajandil, leiti Inteli mikroprotsessoreid enam kui 80 protsentil kogu maailma arvutidest. Intel on liitlanet tarkvara hiiglase Microsoft Corporationiga mida on nimetatud "Wintel"iks.

Ajalugu[edit]

Inteli asutasid 1968 Gordon Moore ("Moore'i seaduse" looja, keemik ja füüsik) ning Robert Noyce (füüsik ja mikroskeemide kaasleiutaja), kui nad lahkusid ettevõttest Fairchild Semiconductor. Inteli kolmas töötaja Andrew Grove oli keemiainsener, ta juhtis ettevõtet 1980-ndatel ja suure kasvu ajal 1990-ndatel. Teda mäletatakse nüüd ettevõtte võtmeisikuna äris ja strateegias. 1990-ndate aastate lõpuks oli Intel üks maailma suurimaid ja edukaimaid ettevõtteid. Aastal 2010 oli Intel maailma ettevõttete edetabelis 48 kohal.

Aastad 1968-1980[edit]

Peale firma asutamist aastal 1968 asus firma endale nime otsima. Algne nimi oli "Moore Noyce", mis ingliskeeles kõlas väga imelikult. Aasta aega kasutasid nad nime NM Electronics , enne kui otsustasid nime Integreeritud Elektroonika kasuks, mis esimestest tähtedest koostabki "INTEL". Algus aastatel tootis Intel põhiliselt pooljuhte ja tema peamine toode oli SRAM kiip. 1971 lõi Intel esimese laiatarbemikroprotsessori Intel 4004 ja 1972 ühe esimestest arvutitest, millel oli mikroprotsessor sisemuses. Mikroprotsessor omas suurt potentsiaali, seda hakati kasutama kassaaparaatides ja valgusfoorides. Aastal 1974 tõi turule Intel 8008, mis oli esimene üldotstarbeline mikro protsessor. Sellega saavutas ta turu liidri staatuse.

Aastad 1980-1990[edit]

1980-ndate algusel keskendus Intel peamiselt muutmäludele. 1983. aastaks langes selle tegevusala tulu oluliselt, sest tekkis konkurents ühe Jaapani ettevõttega, mis samuti pooljuhte tootis. Turule ilmus ka IBMi personaalarvuti, mida saatis tohutu edu. See sundis Intelit kurssi muutma ja keskenduma mikroprotsessoritele. Aastal 1982 Intel tutvustas oma Intel 80286 mikroprotsessorit, kiip, mis hakkas kiiresti domineerima PC turul, kui IBM tuli välja oma personaalarvutiga. 286 järgnes aastal 1985 Inteli 80386 kiip, mis sai populaarseks aastal 1987 kui ilmus Compaq DESKPRO 386, mis hoolimata oma vigadest, sai üks populaarsemaks kiibiks turul. Kui 286 suurendas personaalarvuti kiirust ja jõudu, siis 386 pakkus veelgi suuremat kiirust ja jõudu mis andis võimaluse kasutada rohkem kui ühte programmi korraga. 386 omas 32-biti ja 275000 transistorit - mida oli kaks korda rohkem kui 286-l. 1989 tõi intel turule Intel 80486, milles oli 1,2 miljonit transistorit ja oli 50 korda kiirem kui Inteli esimene mikroprotsessor 4004. 80-ndate lõpuks oli Intel sootsal positsioonil, kuna ta tootis mikroprotsessoreid IBM-le ja tema konkurentidele arvutiturul.

Aastad 1990-2000 Pentiumi ajastu[edit]

Aastal 1993 tutvutab Intel Pentiumit. Pentium omas 3,1 miljonit transistorit ja oli 1500 korda kiirem 4004st. See tõi Intelile 1993 aastal sisse 50 protsendile müügi tõusu võrredel aastaga 1992. 1997 saabub turule Pentium II, mis oli algselt mõeldud tipp klassi arvutitele, aga hiljem kohandati ümber ka sülearvutitele. Aasta hiljem ilmub Inteli pool Celeron ning kaks aasta hiljem Intel Pentium III. Pentium III arendatakse aastaga edasi nii et sellest saab maailma esimene 1 GHz protsessor. 1990-ndate lõpuks oli Inteli protsessor Pentium jõudnud paljudesse majapidamistesse.

21. sajand[edit]

Intel jätkab Pentiumi arendust. Inteli mikroprotsessorite nõudlus aeglustus 2000-ndate aastate alguses. Konkurendid, peamiselt AMD, kogusid tuntava osa turust, algul odavate ja keskklassi protsessorite osas, lõpuks kogu ulatuses. Intel lakkas olemast turu ainuvalitseja. 2000-ndate alguses üritas Craig Barrett ettevõtte toodangut mitmekesistada ja luua midagi lisaks pooljuhtidele, aga väga väike osa nendest projektidest osutus edukaks. Aastal 2005 reorganiseeris Paul Otellini ettevõtte ning asus tootma protsessoreid ja kiibistikuplatvorme. Andes 2005 aastal tööd umbes 20 000 inimesele, aga 2006 aastal oli sunnitud pooled neist koondama, kasumi languse tõttu. 2005 aastal läheb Apple PowerPC arhitektuurilt üle Inteli x86 arhitektuurile. Esimene arvuti Apple poolt mis sisaldas Inteli protsessorit tuleb müügile aastal 2006, peale seda omavad kõik Mac-id Inteli protsessoreid.

Inteli Protsessorid[edit]

Aasta CPU
1978 8086
1979 8088
1982 80286
1985 80386DX
1988 80386SX
1989 80486DX
1991 80486SX
1992 80486DX2
1994 80486DX4
1994 80486SX2
1993 Pentium
1995 P Pro
1997 P MMX
1997 Pentium II
1998 Celeron
1999 Pentium III
2000 Celeron III
2000 Pentium 4
2002 Celeron 4
2003 Pentium M
2006 Core (Solo ja Duo)
2006 Core 2 (Solo ja Duo)

Viited[edit]

  1. http://www.fundinguniverse.com/company-histories
  2. http://www.webhostingreport.com/learn/intel.html
  3. http://www.rankingthebrands.com/The-Brand-Rankings.aspx?rankingID=6&nav=industry
  4. http://et.wikipedia.org/wiki/Intel
  5. Inteli ametlik koduleht www.intel.com