NAS

From Wikiversity
Jump to navigation Jump to search

Nas kujutab endast väga lihtsat süsteemi, mis pakub temaga samas võrgus olevatele seadmetele füüsislist kettartuumi, mida seadmed saaavad kasutada ainult failipõhiseks salvestuseks. 2010.a seisuga kogub NAS alles populaarsust ja ei ole veel leidnud massilist populaarsust kasutajate seas, kuigi süsteemi kuluefektiivsuse poolest peaks ta seda juba teinud olema.

NAS ehk Network Attached Storage[edit]

Sissejuhatuseks[edit]


Network Attached Storage, mis on otsetõlkes võrgu ühendusega andmepank. NAS on failipõhine andmehoidla, mis on ühendatud võrku. Võrgus pakub ta teistele seadmetele andmete salvestuse teenust failipõhiselt. NAS süsteemis on ühendatud omavahel seadmed, mis sisaldavad ühte või rohkemat kõvaketast, mis on tihti jaotatud kas loogilisteks, peegeldatud andmekonteiner või RAID-osakondadeks. Selle süsteemiga kaob vastutus faili jagamiseks teistelt serveritelt ära vabastades nende arvutusmahtu võrgus. Tavaliselt toimub failivahetus NAS-iga läbi NFS, SMB/CIFS või AFP protokolli.

Lähemalt[edit]

NAS üksus kujutab endast arvutit, mis on ühendatud võrku ja pakub ainult failipõhist salvestus teenust teistele võrguseadmetele. Kuigi on tehniliselt võimalik jooksutada NAS-is tarkvara, ei ole ta selleks loodud. NAS üksusel puuduvad tavaliselt nii klaviatuur kui ka ekraan, nende haldus käib üle võrgu, tihti läbi veebilehitseja abiga veebiliideses.
NAS seade ei vaja oma tööks täiemahulist operatsioonisüsteemi, seetõttu on enamasti kasutusel nuditud OS-i versioonid. Näiteks FreeNAS-Vabavaraline NAS lahendus, mis on disainitud üldlevinud raudvaral jooksma. Tegu on roogitud FreeBSD versiooniga, mis installitakse NAS seadmesse.

Serveritega võrreldes on NAS süsteemi eelisteks:
*väiksem päringule kuluv aeg
*väiksem arvutusvõimsuse vajadus
*halduse ja arendamise lihtsus
Ühendused süsteemis

Kohtvõrguga:

  • Ethernet


Kõvaketastega läbi:

  • SATA
  • SAS
  • USB
  • Fibre Channel
Enamlevinud tootjad
  • HP
  • NetApp
  • Dell
  • Cisco
  • Netgear
  • CTERA
  • Sun_Microsystems
Avalikustatud *1980-ndatel

Kasutus[edit]

NAS võimaldab olla klientidel samaaegselt ühenduses mitme eri protokolli kaudu. Ta on kasulik rohkemaks kui ainult keskseks üld salvestuseks. NAS-iga on võimalik luua palju lihtsamaid ja odavamaid süsteeme näiteks tõrkekindlate ja koormust tasakaalustavate email-i ja veebiserverite puhul, pakkudes andmesalvestus teenust. Potentsiaalseim turg NAS-ile on tarbijad, kellel on suurel hulgal multimeedia faile, sellisetele tarbijatele on juba loodud eraldiseisvaid NAS üksuseid oma kohtvõrku ühendamiseks. Erinevalt Rack süsteemi kasutavatest üksustest on kodukasutajatele mõeldud seadmed eraldiseisvad ja väiksemad. Enamik sellistest seadmetest on ehitatud ümber ARM, PowerPC või MIPS protsessori, mis jooksutavad Linux-it, mistõttu on nad väga kompaktsed, nõuavad vähe energiat ja ei ole oluliselt kallimad sarnastest USB ja FireWire lahendustest.

NAS kogum[edit]

NAS kogum kujutab endast süsteemi, kuhu on ühendatud mitu NAS seadet. Nad jagavad omavahel failisüsteemi, kasutades seda üle mitme serveri. Peamine erinevus traditsioonile NAS-i ja kogumi vahel on võime jagada andmeid ja metaandmeid üle eri üksuste ja seadmete. Kogum pakub samamoodi nagu tavalise NAS-i puhul ühtset ligipääsu failidele igas andmekogumikust, olenemata andmete päris asukohast.

Ajalugu[edit]

1980-e algul Bryan Randell ja tema kolleegid Newcastle-i ülikoolist asutasid "Newcastle Connestion-i". Nad arendasid ja avalikustasid kaugfailihalduse süsteemi üle UNIX masinate kogumiku. Novell-i NetWare serveri operatsioonisüsteem ja NCP protokoll avalikustati 1983.aastal. Newcastle Connectioni jälgedes avalikustas Sun Microsystems 1984.aastal NFS protokolli, mis võimaldas võrguserveritel jagada oma andmesalvestusmahtu võrgusühendatud klientidega. 3COM ja Microsoft arendasid edasi välja LAN Manager tarkvara ja protokolli.
3COM-i 3SERVER ja 3+SHARE tarkvara moodustasid kokku esimese puhtaverelise serveri avatud süsteemidele. Natuke hiljem olid ka Novell, IBM ja Sun samaga hakkama saanud ning nende edust innustatuna sisenesid ka kolmandad osapooled serverite maailma. Üheks nendest oli Auspex Systems, kes töötas välja NetApp liidese, mis omab ja haldab failisüsteemi. Kuna ta toetas nii Windowsi CIFS-i kui ka UNIX-i NFS protokolli, skaleerus paremini ning oli lihtsalt kasutusele võetav, lõi see tee eraldi NAS seadmete levikule.

Kasutatud andmed[edit]

  1. http://en.wikipedia.org/wiki/Network-attached_storage
  2. http://en.wikipedia.org/wiki/Netapp
  3. http://searchstorage.techtarget.com/sDefinition/0,,sid5_gci214410,00.html

Koostas: Jaan-Martin Kuusmann