Pihuarvutid

From Wikiversity
Jump to navigation Jump to search


Joosep Käsperi teema

Pihuarvuti ehk PDA, (akronüüm sõnast Personaalne Digitaalne Assistent) on kaasaskantav elektrooniline seade, mis oli algselt ettenähtud hõlpsaks kasutuseks isikliku teabe haldurina, märkmikuna ja n-ö pikendusena lauaarvutile. Tänaseks on aga pihuarvutite areng sealmaal, et seda on võimalik kasutada ka arvuti asenduseks, sest sellele on tehtud juurde palju lisasid.

Kaasaegne PDA omab Bluetoothi, GPS'i, WiFi tuge, mille abil seadet internetti ühendada saab, veebibrausereid; suudab käivitada multimeediaprogramme, jäädvustada pilti, lindistatada audiot ja videot; ja mis kõige märkimisväärsem: mobiiltelefoni tootjad on andnud nendele seadmetele võimaluse ühenduda GSM võrku, omada mobiiltelefoni funktsionaalsust. Vastupidiselt aga on mobiiltelefonide tootjafirmad laiendanud enda toodete kasutusvõimalusi luues nutitelefone - seetõttu on piir tänapäevaste pihuarvutite ja nutitelefonide vahel suhteliselt hägune.

Ülevaade ajaloost[edit]

Kaasaegse pihuarvuti eelkäijateks peetakse 1980ndate teisel poole toodetud Sharp Wizardit ja PSION Organiserit, millel oli olemas väike klaviatuur ja numbrilaud sisendina, väike kuvar ja omadused nagu äratuskell, kalender ning kalkulaator. Lisaks nendele toetasid need pihuarvutid spetsiaalseid tabelarvutusprogramme ja mänge.

Murranguline aasta oli siiski 1993. mil Apple demonstreeris oma uut Newton MessagePadi, millel oli lisaks eelnevate seadete omadustele uudsena infrapunaliides, pliiatsile tundlik puuteekraan koos ja laiendussiin mälule. Ometi polnud kaasaskantav raal niivõrd edukas, sest see oli võrdlemisi suur ning puuteekraan oli käsitsi kirjutamisel küllaltki ebatäpne. MessagePad hind oli 1990ndate keskpaigas keskeltläbi 700$.

1996. aastal lisandus PDA tootjate hulka Palm Computing oma tootega, mille nimi oli PalmPilot, mis jooksis spetsiaalse operatsioonsüsteemil, PalmOS'il, ja maksis MessagePadist ligi 300$ vähem. Olles odavam, mõõtmetelt väiksem ja tarkvaraga, mille abil seda lauaarvutiga ühendada sai, oli sellelgi üks nõrk külg: PalmPilot töötas 3 X AAA patareidel. Samuti polnud sellel klaviatuuri.

Kui aga Microsoft 1996. aasta novembris pihuarvutitele mõeldud Windows CE välja lasi, kaotasid PalmOS'il jooksev PalmPilot ja Apple'i Newton MessagePad populaarsust. Mitmed elektroonika suurettevõtted nagu HP, Compaq hakkasid omi personaal digitaalseid assisente Microsoft Windowsi tarkvaral tootma(Windowsi baasil töötavad PDAd pälvisid nime Pocket PC). Sellest ajast on pihuarvutimaailmas enamasti konkureerinud kahte tüüpi pihuarvuti tootjaid: need kes kasutavad Windowsi tarkvara ja need, kes rakendavad PalmOS'i. Väiksema turuosa moodustasid BlackBerry, RIM ja Apple, millel oma tarkvara kasutusel oli.

1996. aastal töötles Nokia välja Symbiani tarkvaral jooksva 9000 Communicatori, mis pälvis tohutult populaarsust, sest sellele lisandus telefoni tugi. Sellest ajast hakkas pihuarvuti mõiste muutuma samaväärseks nutitelefoniga.


PDA tarkvarad[edit]

PalmOS[edit]

  • Suur hulk kolmanda isiku poolt loodud rakendusi
  • Graffiti rakendus, mis loeb käsitsikirjutatud teksti ja muuda handwriting-recognition application
  • Ühildub nii Windowsi and Macintoshi arvutitega.

Pocket PC[edit]

  • Ühendab tavaarvutiga läbi Microsoft ActiveSync'i ja Microsoft Windows Mobile Device Centeri.
  • Rakendused nagu Microsoft Word, Excel, and Outlook.
  • Pocket PC Microsoft Outlook ühildub Windowsi platvormil töötava personaalarvuti Outlookiga.
  • Käsitsikirjutamise rakendused: Transcriber, Letter Recognizer ja Block Recognizer (mis on sarnased PalmOS'i Graffiti omadustele).
  • Multimeediaprogramm Windows Media Player.

BlackBerry[edit]

  • BlackBerry Desktop Software aitab ühendada seadet arvutiga

Macintoshi PDA'd (iMate jm.)[edit]

  • MacOS'il jooksvat tarkvarat sai ühendada iSync tarkvaraga

Pihuarvuti komponendid[edit]

  1. Võimsam protsessor kui mobiiltelefonil
  2. ROM ja RAM mälu
  3. Pihuarvutil ei pruugi, aga võib olla nii infrapuna kui ka bluetoothi liides. Bluetoothi tehnoloogia abil saab ühendada pihuarvuti printeri või peakomplektiga. Infrapuna oli varem kasutusel ühildumaks sülearvutiga, kuid tänapäeval pole seda enam eriti kasutuses, sest palju vettpidavamalt ja kiiremini toimub andmevahetus WiFi kaudu.
  4. Wi-Fi ja WAN ühendus internetiühenduse jaoks.
  5. USB pesa
  6. Pesa välkmälu varundamise jaoks CompactFlash, MultiMediaCard, või Secure Digital. Üks PDA võib ka mitut flashmälu toetada. Mõni PDA kasutab välkmälu RAMi asemel nagu Palm Tungsten E2.
  7. Mikrofon, Pulkpistiku pesa. Juhul, kui on pihuarvutil telefoni tugi, siis on ka telefoni mikrofon.
  8. Võib olla SIM kaardi toega. Sellega kaasneb GSM, EDGE, HSDPA tehnoloogia.
  9. Puutetundlik LCD ekraan, mille värvilahendus on märkimisväärselt suurem kui sama ajastu mobiiltelefoni oma. Vastavalt operatsioonsüsteemile on enamik kas QVGA (240x320) VGA (480x640), WVGA (480x800) formaadis.
  10. GPS
  11. Digitaalne kaamera
  12. Enamasti klaviatuuriga (reeglina on QWERTY stiilis). Telefoni toega on lisanduvad numbrid jm. nupud.
  13. Aku (suure mahuga liitiumaku)

Kasutus[edit]

Pihuarvuti kasutuspiirkond on väga lai. BlackBerrysid on kasutatud börsiturul, ettevõtetes arvelduseks, analüüsimiseks, sidemeid andmebaasidega hoidmiseks; üldlevinud personaal digitaal assistendid võivad olla ka tavalisele kodukasutajale või puuetega inimestele märkmikuna ja suhtlusvahendina. Isegi ekstreemsportlased (näiteks rallisõitjad, mägironijad, sukeldujad) ekspluateerivad seadme GPSi ja veelgi enam - vastupidavust, sest nii mõnigi PDA nagu Panasonic U1 on disainitud vastupidavaks. Samuti kasutatakse vastupidavaid pihuarvuteid ka militaarsetel eesmärkidel.

Populaarsemad pihuarvuti tootjad tänapäeval[edit]

  • Acer - N Seeria
  • AlphaSmart
  • Apple Inc.
  • Amida Simputer
  • BlackBerry
  • Encore Simputer
  • E-TEN
  • Fossil Abacus PDA Watch
  • Fujitsu Siemens Computers
  • Hewlett-Packard - iPAQ
  • HTC Corporation - Dopod, Qtek
  • I-mate
  • Palm, Inc. - Palm Tungsten, TX, Treo ,Pre, Pixi ja Zire Handheld
  • PocketMail
  • Royal
  • Samsung - Moment
  • Sharp INC. - Wizard ja Zaurus

Vanemad pihuarvuti seeriad[edit]

  • Apple Newton
  • Atari Portfolio
  • Casio Pocket Viewer
  • Dell Axim
  • GMate Yopy
  • Handspring
  • iPAQ
  • HP Jornada Pocket PC
  • LifeDrive
  • NEC MobilePro
  • Osaris EPOC OS'ga
  • Palm
  • Philips Nino
  • Psion
  • Roland PMA-5
  • Sony CLIÉ
  • Sony Magic Link
  • Tapwave Zodiac
  • Toshiba e310

Vastupidavad pihuarvutid[edit]

  • Motorola (Symbol Technologies)
  • Intermec
  • Psion Teklogix
  • Datalogic Mobile
  • Honeywell (Hand Held Products)
  • Pidion
  • Skeye (Hoeft & Wessel AG)
  • Trimble Navigation
  • Handheld Group
  • American industrial systems (Mil-Spec, IP67)
  • Unitech
  • Panasonic

Viited[edit]

  1. http://electronics.howstuffworks.com/gadgets/travel/pda.htm
  2. http://palmtops.about.com/
  3. http://www.am.ee/node/417
  4. http://en.wikipedia.org/wiki/Personal_digital_assistant
  5. http://www.timesystem.ee/index.php?page=72