Kiibistik
Martin Orav tegi.
Kiibistik[edit]
Kiibistik - Ühe või mitme omavahel seotud funktsiooni täitmiseks ette nähtud kiipide komplekt. Näiteks võib üks kiibistik täita modemi põhifunktsioone, teine aga arvuti keskprotsessori funktsioone. Uuemad kiibistikud täidavad üldiselt kahe või enama vanema kiibistiku funktsioone. Teinekord võib üks uus kiip asendada tervet vanemat kiibistikku. Sageli mõeldakse kiibistiku all konkreetselt arvuti emaplaadile monteeritud kiipe. Kiibistik juhib kogu emaplaadil toimuvat liiklust. Kiibistik koosneb tavaliselt kahest võimsast kiibist.
Integraallülitus[edit]
Elektroonikas on integraallülitus miniatuurne vooluahel (peamiselt pooljuhtseadmed ja passiivsed komponendid), mis on toodetud õhukesele substraat pooljuhtmaterjali pinnale. Integraallülitusi kasutatakse peaaegu igas elektroonilises seadmes, mida kasutatakse tänapäeval ja on toonud endaga kaasa põhjaliku pöörde elektroonika maailmas. Arvutid, mobiiltelefonid ja muud digitaalsed seadmed on lahutamatu osa tänapäeva ühiskonna struktuuris, mille on võimalikuks teinud integraallülituste madal tootmiskulu. Integraallülitused said võimalikus tänu eksperimentidele, mis näitasid, et pooljuhtseadmed olid võimelised täitma vaakumtorude ülesandeid ja tänu 20. sajandi tehnoloogia edusammudele pooljuhtseadmete tootmisel. Integraallülitusi võib liigitada järgmiselt: analoog-, digitaal- ja ühendsignaal. Digitaalne integraallülitus võib sisaldada üht kuni miljoneid loogikalülitusi, flip-flop'se, multipleksereid ja muid ahelaid mõnel ruutmillimeetril. Väikesed ahelad võimaldavad suuri kiirusi, madalat võimsuskadu ja madalaid tootmiskulusi. Need IC'd, tavaliselt mikroprotsessorid ja mikrokontrollerid, kasutavad binaarset matemaatikat, et töödelda üks-ja-null signaale.
WLAN Kiibistik[edit]
WLAN (wireless local area network) viitab, kas riistvarale, mille eesmärgiks on võimaldada arvutil ühendada traadita võrku või see võib viidata kiibile WLAN riistvara üksuses. WLAN tüübid, mida nimetatakse tihti peale WLAN kiibistikuks, sisaldavad: võrgukaardid, ruuterid, wireless signaali võimendid. Tuntumad WLAN kiibistiku tootjad on Netgear, D-Link, Broadcom ja Asus. Erinevalt kuva kiibistikest ja heli kiibistikest, on WLAN kiibistikud pea alati standalone riistvara ja harva ehitatud osana arvuti emaplaadi kiibistiku. Arvutid, mis on ühendatud omavahel wireless network'i riistvara abil, teevad seda WLAN abil. Arvuti, millel puudub WLAN kiibstik, ei ole võimeline end ühendama juhtmevabasse võrku. Juhtmevaba võrgu riistvara võib sisaldada juhtmevaba ruutereid, wireless-kaarte või wireless-võimekusega seadmeid. Wireless-ruuterid edastavad võrguühendust juhtmevaba signaalina, mida saab vastu võtta ja kasutada arvuti, mis on seadistatud juhtmevaba võrgu edastamiseks ja vastuvõtmiseks. WLAN kaart ühendab arvutiga ja lubab sellel suhelda wireless-ruuteriga, mis edastab signaali, mis on kooskõlas WLAN kaardiga. Levinumad traadita võrgu signaalid on 802.11b ja 802.11d. Kuigi WLAN kiibstik tavaliselt ühendab arvuti Internetiga läbi modemi, mis on ühendatud WLAN võrguga, võimaldab WLAN võrk ka ühendust ilma Interneti ühenduseta. Samas võrgus olevate arvutite vahel on võimalik luua ühendus, mille abil saab edastada andmeid. Ka on võimalik kasutada erinevaid seadmeid, nagu näiteks printerid, samal viisil.
Originaal kiibstik (Original Chip Set - OCS)[edit]
OCS oli kiibistik, mida kasutati varasematel Commodore Amiga arvutitel, mis defineeris Amiga graafika ja heli võimekuse. Sellele järgnes pisut paranenud Tõhustatud Kiibistik (Enhanced Chip Set - ECS) ja rohkelt paranenud Advanced Graphics Architecture (AGA). OCS-i võis leida Amiga mudelitel, mis oli ehitatud 1985. ja 1990. aastate vältel (Amiga 1000, Amiga 2000, Amiga CDTV, and Amiga 500). Kiibistik, mis andis Amigale selle unikaalse graafikavõimekuse, koosneb kolmest peamisest kiibist: Agnus, Denise ja Paula. Mõlemad OCS ja ECS kiibistikud olid valmistatud kasutades NMOS loogika tehnoloogiat Commodore'i tütarettevõtelt, MOS Technology. Kõik kolm kiipi olid algselt pakitud 48-pin DIP'desse, hilisem versioon Agnusest ("Fat Agnus") aga hoopis 84-pin PLCC'sse.
Amiga graafika kiibistike ajatelg
| Valminud | Akronüüm | Mudelid, mis kasutasid seda |
|---|---|---|
| 1985 | OCS | A1000, A2000, A500 |
| 1989 | Ranger | Peatati toodang ja asendati ECS-ga |
| 1990 | ECS | A3000, A500+, A600, A2000 |
| 1992 | AGA | A1200, A4000, CD32 |
| 1994 | AAA | Peatati toodang ja asendati Hombre-ga |
| 1994 | Commodore AA+ Kiibistik | Planeeritud, aga mitte kunagi disainitud raha nappuse tõttu |
| 1995 | Hombre | Ei avaldatud, kuna Commodore läks pankroti |
Mikrokontroller[edit]
Mikrokontroller on väike arvuti ühel integraallülitusel, mis koosneb CPU'st koos perifeersete tugifunktsioonidega nagu kvartsostsillaator, taimerid, valvekoer taimer, seerianumber jne. Tihti peale on ka programmi mälu kantud kiibile lisaks piiratud RAM-mälule. Mõldud väikestele või eriotstarbelistele aplikatsioonidele, mikrokontrollerid erinevad mikroprotsessoritest, mida kasutatakse personaalarvutites ja teistes üldkasutatavates rakendustes, et rõhutada selle lihtsust.
Kasutatud allikad[edit]
http://www.wisegeek.com/what-is-a-wlan-chipset.htm