Microsoft

From Wikiversity
Jump to navigation Jump to search

Microsoft on suurim iseseisev tarkvara tootja maailmas, mille asutasid Paul Allen ja Bill Gates 1976.ndal aastal. Microsoft toodab laia valikut tarkvara, kuid on eelkõige tuntud tänu Windowsi operatsioonisüsteemile, Microsoft Office kontoritarkvarale. Lisaks sellele haldab Microsoft veebikeskonda MSN.

Tähtsamad kuupäevad[edit]

  • 1975 Microsofti asutamine.
  • 1 Jan., 1979 Microsoft kolib Albuquerque, New Mexico'st Bellevue, Washington'i
  • 12 Aug., 1981 IBM tutvustab oma personaalarvutit koos Microsofti 16-bit operatsioonisüsteemi MS-DOS 1.0
  • 13 Märts, 1986 Microsofti aktsiad lähevad vabale turule.
  • 1 Aug., 1989 Microsoft tutvustab varasemat versiooni Office'st
  • 22 Mai, 1990 Microsoft laseb välja Windows 3.0
  • 24 Aug., 1995 Microsoft laseb välja Windows 95
  • 25 Juuni, 1998 Microsoft laseb välja Windows 98
  • 13 Jan., 2000 Steve Ballmer nimetatakse Microsofti tegevjuhiks ja presidendiks
  • 17 Veeb., 2000 Microsoft laseb välja Windows 2000
  • 31 Mai, 2001 Microsoft laseb välja Office XP
  • 25 Okt., 2001 Microsoft laseb välja Windows XP
  • 15 Nov., 2001 Microsoft laseb välja Xbox mängukonsooli.
  • 7 Nov., 2002 Microsoft ja partnerid annavad välja tahvelarvuti.
  • 24 Aprill, 2003 Microsoft laseb välja Windows Server 2003
  • 21 Okt., 2003 Microsoft laseb välja Microsoft Office
  • 22 Nov., 2005 Microsoft laseb välja Xbox 360 mängukonsooli.
  • 15 Juuni, 2006 Microsoft teatab, et Bill Gates lõpetab igapäevase rolli kompanii töös juulis 2008, Ray Ozzie nimetatakse juhtivaks tarkvara arhitektiks ja Craig Mundie uuringute ja strateegia juhatajaks.
  • 30 Jan., 2007 Microsoft laseb välja Windows Vista ja Microsoft Office 2007 kontoritarkvara.
  • 27 Veeb., 2008 Microsoft laseb välja Windows Server 2008, SQL Server 2008 ja Visual Studio 2008
  • 22 Okt., 2009 Microsoft laseb välja Windows 7
  • 12 Mai, 2010 Microsoft laseb välja Office 2010 ja SharePoint 2010 ettevõtetele
  • 15 Juuni, 2010 Microsoft teeb Office 2010 üldsusele kättesaadavaks


Allikas: http://www.microsoft.com/presspass/inside_ms.mspx#ImportantDates[1]

Tooted[edit]

Internet Explorer (lühendatult IE või MSIE) on veebibrauser, mis on kaasas kõigi Windowsi versioonidega alates Windows 95 .[2] Internet Explorer on hetkel kõige kasutatuim brauser(41.6%)[3]. Kõige uuem stabiilne versioon on Internet Explorer 8, kuid soovi korral on võimalik installeerida Internet Explorer 9 betat, millel on olemas palju uusi võimalusi, sealhulgas HTML5 ja CSS3 tugi.[4]
Internet Explorer 9 beta saab hankida siit.
Microsoft Office on tasuline kontoritarkvara pakett, mis seob endas olenevalt pakketist Wordi, Excleit, Powerpointi, Onenote, Access ja Publisher.[5]
DirectX on Microsofti poolt loodud rakendusliideste kollektsioon pildi ja heli esitamiseks, mis on integreeritud Windowsi operatsioonisüsteemi. DirectX annab standardse arengu platvormi Windows-põhiste arvutitele, võimaldades tarkvaraarendajatele juurdepääsu spetsiaalsetele riistvara funktsioonidele, ilma et peaks kirjutama riistvarapõhist koodi.. See tehnoloogia võeti esmakordselt kasutusele aastal 1995 ja on tunnustatud standard multimeedia rakenduste arendamisel Windowsi platvormile.[6][7]
Kõige uuem DirectX versioon on DirectX 11 ja see on allalaetav siit. Eestikeelset materjali DirectX kohta: http://windows.microsoft.com/et-EE/windows-vista/DirectX-frequently-asked-questions
Silverlight on arendusplatvorm, mis võimaldab luua ja kasutada interaktiivseid ja meediarikkaid rakendusi. Silverlight toimib kõiki populaarwemate brauseritega, nagu näiteks Internet Explorer, Firefox, Opera, Apple Safari. Silverlight on oma olemuselt sarnane Flashile ja Javale.[8][9]
Windows Live Messenger mis varem oli ka tuntud MSN Messenger on Microsofti poolt loodud välksõnumite edastamise programm, kus kaks või enam inimest saavad üksteisele sõnumeid saata, ning lisaks sellele ka teha hääl- ja videokõnesid. Windows Live Messengeri kõige uuem verioon on allalaetav koos Windows Live essentials 2011'ga, ning seda saab alla laadida siit

Windows[edit]

Lühiajalugu[edit]

Windows 1.0

Microsofti esimene graafiline keskond, Windows 1.0 lasti välja November 1985, pea kaks aastat hiljem kui seda oli teinud Apple. Tänu juriidilistele probleemidele Apple'ga, ei saanud Gate's lisada Windows 1.0'le selliseid põhiomadusi nagu kattuvad aknad ja prügikast. Windows 1.0 oli rohkem nagu laiendus MS-DOS'ile, kuid võimaldas hiirekasutust ja Multitaskingut, kuid siiski peeti läbikukkumiseks.


Windows 2.0

Windows 2.0'le lisandusid ikoonid ja kattuvad aknad. Lisaks graafilise keskonna värskendusele lisandus tugi mõningatele põhiprogrammidele nagu Word ja Excel, mis kasutasid Windowsi graafilist keskkonda. Lisaks lisandus tugi populaarsele kirjastamisprogrammile Aldus PageMaker, mis varem töötas ainult Mac'il. See on pöördeline moment Windowsi jaoks, sest see laiendas tema operatsioonisüsteemi kasulikkust ja turgu.

Windows 3.0
Windows 3.0 lasti välja 1990'ndal aastal. Operatsioonisüsteem sai väljanägemise ning hakkas saadaolevat mälu paremini käsitlema. Windows 3.0 oli suur läbimurre ning seda müüdi üle 10 millioni koopia kahe aasta jooksul. Tarkvaraarendajad hakkasid Windowsile palju uut tarkvara kirjutama ning see andis kasutajatele stiimuli Windowsi ostmiseks.


Windows 3.11

File:Win3.11.png
Windows 3.11

Windows 3.11 lasti välja November 1993, olles peamiselt täienduseks Windows 3.0'le, lisades toe TrueType muudetava suurusega fontidele, multimeediavõimalusi ja Object Linking and Embedding. Windows 3.11'le olid veel lisatud parandused ja uuendused, mis olid välja lastud peale Windows 3.0 väljalaskmist.

Windows 3.11 NT
Võimsam versioon Windows 3.11'st, mida arendati sõltumatult tarbijaversioonist. NT oli mõeldud ettevõtetele, kes vajasid keerukama ülesehitusega operatsioonisüsteemi. Erinevalt eelnevatest Windowsi versioonidest, oli NT kirjutatud 32-bit protsessoritele. Kahjuks oli NT'l väike riistvaraline tugi.

Windows 95
Windows 95 lasti välja Augustis 1995, ning oli paljudele inimestele esimeseks operatsioonisüsteemiks, mida nad kasutasid. Windows 95'ga oli kaasas ka Internet Explorer ning ekraani alla serva(või kuhu kasutaja selle tõstnud on) ilmus tegumiriba ja start nupp. Suur osa Windows 3.11 arhidektuurist, sealhulgas ka mõningased disainivead, viidi üle Windows 95. Kuigi mõningased osad jooksid 32-bitises režiimis, siis teised seda ei teinud, jättes operatsioonisüsteemi 16-bit ja 32-bit vahele "venitatuks". Kuigi enamik kasutajad seda ei märganud, viis see paljude turvauuendusteni ja süsteemi ebastabiilsuseni.


Windows 98

File:Win98.gif
Windows 98

Välja lastud Juunis 1998, Windows 98 oli rohkem nagu stabiilsuse uuendus Windows 95'le, lisades mitme monitori toe, Veebitelevisiooni(WebTV) ja võimaluse kasutada suuremaid kõvakettaid ja partitsioone tänu FAT32 failisüsteemile. Windows 98 oli ka esimene Windowsi versioon, mis integreeris Internet Exploreri oma graafilisse keskkonda(GUI).
Mais 1999 lasti välja Windows98SE, lisades veel muuhulgas Internetiühenduse ühiskasutuse funktsiooni.

Windows 2000
Windows 2000, mis lasti müügile Veebruaris 2000, oli uuendus Windowsi NT seeriale, olles esimene Windowsi versioon, mis pakkus automaatseid uuendusi läbi interneti.


Windows Millennium Edition(Me)

Lasti turule Septembris 2000, ning on vahel nimetatud ka "Mistaken Edition""'iks tänu tema kurikuulsale stabiilsusprobleemile. Olles kiirelt välja lastud enne Windows XP'd, oli tal väikene toetus. Graafiline keskond oli samm edasi võrreldes Windows 98'ga.

Windows XP
Välja antud aastal 2001, Windows XP liitis NT arhidektuuri ja Windows95/98/ME kasutajasõbraliku graafilise keskonna. XP oli suur edasiminek paljudes valdkondades, sealhulgas failihaldus, kiirus ja stabiilsus. Graafiline keskond oli muudetud ilusamaks ja sõbralikumaks vähemkogenud kasutajatele.
Olgugi et tegemist on vana operatsioonisüsteemiga, on Windows XP siiani kõige kasutatuim operatsioonisüsteem(~50%)[10]

Windows Vista
Windows Vista, välja lastud Jaanuaris 2007, omas täielikult uut graafilist keskonda, mis on täis animatsioone ja läbipaistvuseffekte. Vista sai vastakaid arvamusi, sest paljud tootjad ei suutnud õigeaegselt välja anda Vistaga ühilduvat riist- ja tarkvara ning paljud kasutajad otsustasid jääda XP juurde. Vista ühilduvusprobleemid tegid paljudele kasutajatele palju peavalu, kuid märtsis 2008 välja lastud Service Pack 1 lahendas enamuse probleemidest.
Allikad:[11][12]

Süsteeminõuded ja võrdlus[edit]

Windows 98
Süsteeminõuded[13]:

  • Personaalarvuti millel on 486DX 66 megahertsi (MHz) või kiirem protsessor (Soovitatavalt Pentium protsessor).
  • 16 megabaiti muutmälu (RAM) (soovitavalt 24 MB).
  • Windows 95'lt uuendamise korral umbes 195 MB vaba kõvakettapinda, kuid see võib olenevalt arvuti konfiguratsioonist ja intalleerimise ajal tehtud valikutest kõikuda 120 MB ja 295 MB vahel.
  • Täielik Windows 98 installeerimine FAT32 failisüsteemiga kõvakettale nõuab vähemalt 175 MB vaba kõvakettapinda, kuid see võib olenevalt arvuti konfiguratsioonist ja intalleerimise ajal tehtud valikutest kõikuda 140 MB ja 255 MB vahel.
  • Ühte 3.5-tollist diskettiseadet.
  • VGA või kõrgemat resolutsiooni toetav monitor (soovitatavalt 16-bit või 24-bit värve ja SVGA resolutsiooni toetav).


Windows ME
Miinimumnõuded[14]:

  • Pentium 150 MHz protsessor või kiirem
  • 32 megabaiti (MB) muutmälu või rohkem
  • Vähemalt 320 MB vaba kõvakettapinda
  • CD-ROM või DVD-ROM seade
  • 3.5-tolline diskettiseade
  • Microsofti hiir või muu ühilduv osutusseadis
  • Video adapter ja monitor mis toetavad VGA või kõrgemat resolutsiooni.
  • Kelikaart
  • Kõlarid või kõrvaklappid.


Windows XP Home edition/professional
Süsteeminõuded[15]:

  • Pentium 233 MHz protsessor või kiirem (Soovitavalt 300MHz)
  • Vähemalt 64MB muutmälu(RAM)(Soovitavalt 128MB)
  • Vähemalt 1,5GB vaba kõvaketta pinda
  • CD-ROM või DVD-ROM seade
  • Klaviatuur ja Hiir
  • Video adapter ja monitor, mis toetavad Super VGA (800 x 600) või kõrgemat resolutsiooni
  • Helikaart
  • Kõlarid või kõrvaklappid

Windows Vista

File:Vista-tabing3d.jpg
Windows Vista Aero

Süsteeminõuded[16]:

  • 1 GHz 32-bit (x86) või 64-bit (x64) protsessor.
  • 1 Gigabait (GB) muutmälu (RAM) (Home Basic puhul 512 megabaiti (MB))
  • 40 GB kõvakettas, millel on vaba pinda vähemalt 15 GB (Home Basicu korral 20GB)
  • Graafikakiirendi, mis toetab DirectX 9 graafikat koos WDDM ja 128 MB graafikamäluga (32 MB Home Basicu korral.)
  • DVD-ROM seade
  • Heliväljund
  • Interneti ühendus.


Miinimumnõuded[16]:

  • 800 Megahertsise (MHz) taktsagedusega protsessor ja 512 MB muutmälu.
  • 20 GB kõvakettas, millel on vaba pinda vähemalt 15GB.
  • SVGA graafikakaart
  • CD-ROM seade


Windows Vista versioonide võrdlus[17]:

Omadus/Versioon Home Basic Home Premium Buisness Enterprise Ultimate
Maksimaalselt toetatav muutmälu
(32-bit korral max. 4GB)
8 GB 16 GB 128+ GB 128+ GB 128+ GB
Füüsiliste protsessorite arv
(tuumade arv protsessorites piiramata)
1 1 2 2 2
Aero efektid Ei Jah Jah Jah Jah
Windows Movie Maker Piiratud Jah Jah Ei Jah
Windows Media Center Ei Jah Ei Ei Jah
Domeeniga liitumine Ei Ei Jah Jah Jah
Bitlocker Ei Ei Ei Jah Jah
Ajastatud varukoopiad Ei Jah Jah Jah Jah
Remote Desktop Ainult klient Ainult klient Jah Jah Jah

Windows 7

File:Windows 7 desktop.jpg
Windows 7 keskkond

Süsteeminõuded[18]:

  • 1 GHz või kiirem 32-bit(x86) või 64-bit(x64) protsessor
  • 1 Gigabait (GB) muutmälu (RAM)(32-bit Operatsioonisüsteem) või 2 GB RAM(64-bit Operatsioonisüsteem).
  • 16 GB vaba kõvakettapinda(32-bit) või 20 GB vaba kõvakettapinda, kui on tegemist 64-bit operatsioonisüsteemiga.
  • DirectX 9 toega graafikakiirendi koos WDDM ver.1.0 või kõrgem driveriga.


Windows 7 versioonide võrdlus[19]:

Omadus/versioon Starter Home Basic Home Premium Professional Enterprise&Ultimate
Maksimaalselt toetatav muutmälu
(32-bit korral max. 4GB)
2 GB 8 GB 16 GB 192 GB 192 GB
Füüsiliste protsessorite arv
(tuumade arv protsessorites piiramata)
1 1 2 2 2
Aero efektid Ei Ei Jah Jah Jah
Varundamine võrku Ei Ei Ei Jah Jah
Domeeniga liitumine Ei Ei Ei Jah Jah
Remote Desktop Ainult klient Ainult Klient Jah Jah Jah
Bitlocker Ei Ei Ei Ei Jah
Windows Media Center Ei Ei Jah Jah Jah
Windows DVD Maker Ei Ei Jah Jah Jah
Windows XP mode Ei Ei Ei Jah Jah

Huvitavaid ja kasulikke linke[edit]

Windows Xp absoluutse minimaalse riistvara otsing: http://www.winhistory.de/more/386/xpmini_eng.htm
Microsofti ajalugu (The History of Microsoft): http://channel9.msdn.com/Series/History?page=1
Windows 7 versioonide võrdlus : http://www.winsupersite.com/win7/win7_skus.asp
Uuematel Windowsi versioonidel DOS'i mängude mängimiseks vajalik emulaator: http://www.dosbox.com/

Viited[edit]

  1. Tähtsamad kuupäevad Microsofti ajaloos.
  2. Internet Exploreri varajane ajalugu.
  3. Veebibrauserite populaarsus
  4. Internet Explorer 9 beta.
  5. Microsoft Office 2010 pakettid
  6. DirectX definitsioon
  7. DirectX definitsioon
  8. Mis on Silverlight
  9. Silverlight teine definitsioon
  10. Operatsioonisüsteemide turuosa kasutuse järgi., Ingl. W3schools
  11. Windowsi lühiajalugu, link 1
  12. Windowsi lühiajalugu, link 2
  13. Windows 98 süsteeminõuded
  14. Windows ME süsteeminõuded
  15. Windows Xp süsteeminõuded
  16. 16.0 16.1 Windows Vista süsteeminõuded
  17. Windows Vista versioonide võrdlus
  18. Windows 7 süsteeminõuded
  19. Windows 7 versioonide võrdlus