PEST-analüüs

From Wikiversity
Jump to navigation Jump to search

PEST-analüüsi konspekt


Üldiseloomustus[edit]

PEST-analüüs on kasulik vahend uurimaks analüüsitava organisatsiooni väliskeskkonda ning on üheks strateegilise planeerimise abivahendiks. Spetsiifilisemalt on tüüpilisemateks kasutusaladeks äritegevuse või turunduse planeerimine, tootearendus ning muudatuste läbiviimine organisatsioonistruktuuris.


PEST jagab keskkonna neljaks peamiseks valdkonnaks, mis võivad organisatsioonile mõju avaldada. Nendeks valdkondadeks on vastavalt inglise keelsele akronüümile poliitika, majandus, sotsiaalsfäär ning tehnoloogia. Analüüsi eesmärgiks on identifitseerida peamised nii positiivsed kui negatiivsed võtmetegurid, mis organisatsiooni mõjutavad, kuid ei ole reeglina oma olemuslikult organisatsiooni enda poolt mõjutatavad. Oluline on klassifitseerida neid oma tähtsusastmelt ning hinnata, milline võib olla nende mõju käesoleval hetkel või selle muutus lähiaastatel. Samuti on analüüsi käigus oluline mitte vaadata erinevate valdkondade faktoreid alati eraldiseisvatena, vaid pärast nende identifitseerimist püüda leida ka üksteisevahelisi olulisemaid seoseid.


PEST-analüüsi tekkeaega ja esimest kasutajat on raske kindlaks määrata. Siiski on kontseptsioon kasutusel juba vähemalt 2000. aastate alugsest peale, kuid varaseim märge sellest pärineb Harvard Business Schooli emeriitprofessori Francis J. Aguilari tööst aastast 1967, kes kasutas esmalt vahendit akronüümiga ETPS ettevõtte ärikeskkonna analüüsimisel.


Kasutatud kirjandus:

Anne Gregory, The Institute of Public Relations 2000, Planning and Managing Public Relations Campaigns, lk 49 - 56

B. E. Bensoussan, C.S. Fleisher, Pearson Education 2008, Analysis without Paralysis

http://www.coursework4you.co.uk/essays-and-dissertations/pest-analysis.php

Tugevused ning nõrkused[edit]

PEST-analüüsi olulisemad tugevused on:


• olemuselt lihtne ning ainus kulu analüüsi teostamiseks on aeg;

• loob parema ülevaate laiemast (äri)keskkonnast;

• julgustab ning toetab strateegilise mõtlemise arendamist;

• võib parandada projektidele suunatud riskide tajumist;

• võib aidata organisatsioonidel tajuda paremini tulevikus oodatavaid raskuseid ning rakendada nende vastu meetmeid, vastavate kahjude ärahoidmiseks või minimiseerimiseks;

• võib aidata organisatsioonidel tajuda paremini oma võimalusi ning neid ära kasutada;


PEST-analüüsi olulisemad nõrkused on:


• tulem tavaliselt lihtne nimekiri, ilma tõsisema kriitikata (analüüs võib põhineda eeldustele, mis ei osutu põhjendatuks);

• tulevikuarengute ennustatavus on aina raskem tänu kiiretele muutustele ühiskonnas;

• mahuka andmestiku kogumisel võib olla keeruline näha ”suurt pilti”, mis võib viia valede järeldusteni;

• PEST-analüüs katab vaid organisatsiooni väliskeskkonda ning selle tulemusi peab arvesse võtma arvestades samal ajal ka muid faktoreid nagu analüüsitav organisatsioon ise;


Kasutatud kirjandus: http://www.projectsmart.co.uk/pest-analysis.html

Meelespea[edit]

• analüüsi tulem on kvaliteetsem kui see on saavutatud grupitöö tulemusena, kus esmastele järeldustele on võimalik anda kohest kriitikat, mitte ei representeerita vaid ühe analüütiku seisukohti;

• esmane PEST-analüüsi sooritamine võib parendada ka SWOT-analüüsi tulemi kvaliteeti, kuna organisatsiooni väliskeskkonna mõistmine on seeläbi paranenud. Seega tasub kasutada seda ühe analüüsimeetodina mitmest;

• kui PEST-analüüs sobib ettevõtte puhul laiemalt ärikeskkonna analüüsimiseks, siis SWOT-analüüs on sobivam konkreetse äriidee või üksuse analüüsimiseks;

• tasub hoiduda liigsest mineviku sündmuste põhjal tuleviku ennustamisest;

• tasub hoiduda liiga suure andmehulga kogumisest kui puudub võimalus seda piisava põhjalikkusega läbi analüüsida;


Kasutatud kirjandus: http://www.cipd.co.uk/subjects/corpstrtgy/general/pestle-analysis.htm

Sisu dimensioonid[edit]

Politic - poliitiline vaade[edit]

Faktorid nagu keskkonda ning tööhõivet puudutav seadusandlus, riikidevahelised ja sisepoliitilised kaubanduslikud ning diplomaatilised suhted, laiem poliitiline stabiilsus, kuid ka terrorismioht. Kui keskkond ei ole poliitiliselt stabiilne, on ka majanduskeskkonnal tõenäoliselt suundumus kas olla või muutuda ebastabiilseks.


Economic – majanduslik vaade[edit]

Faktorid nagu intressimäärad, inflatsioon, rahapakkumine, töötuse määr, maksejõud, kohalikud majandustsüklid, maailmamajanduse seis ning tsüklid, energiahinnad ning üldine majanduse stabiilsus, mis käib käsikäes poliitiliste faktoritega. Majanduslanguse periood võib väga oluliselt mõjutada turunõudlust, seda eriti luksuskaupade osas. Samuti võib toorainete hinna kõikumine mõjutada oluliselt äriprojekti tasuvust.


Social – sotsiaalne vaade[edit]

Faktorid nagu demograafilised protsessid (rahvastiku kasv, ränne), inimeste elustiil, tervis, haridustase, jõukuse ning sissetulekute jaotumine, tarbijatrendid, sotsiaalsed suundumused ning normid. Näiteks on vananevas ühiskonnas tööjõu pakkumine tõenäoliselt väiksem, mis tõstab kulutusi tööjõule.


Technological – tehnoloogiline vaade[edit]

Faktorid nagu uued leiutised, muudatuste kiirus, investeeringute maht uutesse tehnoloogiatesse, kulutused uurimis- ning arendustegevusele, uute tehnoloogiate mõju ning vanemate tehnoloogiate moraalse vananemise kiirus. Muutused tehnoloogias ning nende kasutuselevõtt võib radikaalselt muuta olemasolevaid turge. Näiteks on interneti laia leviku tõttu faksiaparaat oluliselt oma tähtsust kaotanud. Samuti on muusika- ning filmitööstuse tehnika tootjate jaoks palju muutnud CD- ning DVD-meedia turuletulek.

Laiendused[edit]

PEST-analüüsist on tehtud mitmeid edasiarendusi, lisades või muutes analüüsiskoobis erinevaid vaateid.


Nendeks on näiteks EPISTLE, mille puhul lisanduvad informatsioon või teadmised (I - information), juriidika (L – legal) ning ökoloogiline keskkond (E - ecology). Selliseid derivaate kasutatakse olukordades, kus organisatsiooni tegevuskeskkond nõuab ühe või teise täiendava dimensiooni lähemat vaatlemist. Mõned täiendavad edasiarendused on muuhulgas:


PESTLIED – lisatud on juriidika (L), rahvusvahelisus (I - international), ökoloogia (E), eetika (E - ethics);

STEEPV – lisatud on ökoloogia (E) ning väärtustega (V - value) seonduvad küsimused;


Kasutatud kirjandus:

H.W. Franz, R. Sarcina, Springer-Verlag Berlin Heidelberg 2008, Building Leadership in Project and Network Management