Skanner

From Wikiversity
File:Skanner.jpg

Sissejuhatus[edit]

Skanner (või ka skänner) on seade, mis optiliselt skaneerib pilte, trükitud teksti, käekirja või objekti ja teisendab selle digitaalseks pildiks. See on umbes arvutiploki suurune, pealt ülestõstetava kaanega. Kaane all on klaaspind, millele “kujutis allapoole” asetatakse sisestatav dokument. Kaas suletakse, skanner valgustab paberilehte ja loeb täpp-täpilt sisse kogu paberil oleva kujutise ning edastab selle arvutile. Graafiline kujutis tuleb muuta signaalijadaks, milleks kombitakse kujutist rida-realt valguskiirega (skaneeritakse), registreerides pinna heleduse või ka värvuse muutused. Kui koopiate puhul loetu kantakse kohe paberile, siis antud juhul antakse võimalus kujutist redigeerida, seda kärpida või midagi lisada.

Üldiselt[edit]

Nimetus “skanner” tuleneb ingliskeelsest sõnast scan, mis tähendab “silmi millestki üle libistama, üksikasjalikult vaatlema, täpselt uurima, pilti täppideks lahutama”. Kõikidel sellesse kategooriasse kuuluvatel seadmetel on ühesugune tööpõhimõte: nad loevad infot objektide heledus-tumeduse ja värvuse kompamise teel, kasutades ülitundlikke sensoreid.
Kaasaegsed skannerid on varajase telefotograafia ja faksi sisendseadmete eelkäijad, koosnedes pöörlevast trumlist koos fotodetektoriga standardkiirusel 60 või 120 pööret minutis. Nad saadavad lineaarse analoog AM signaali läbi tavatelefoni liini retseptoritele, mis sünkroonselt prindivad proportsionaalse koguse spetsiaalsele paberile.
Skannerit kasutatakse nt. infotöötlusseadmeis, saadud signaalijada salvestatakse, edastatakse sidekanali kaudu või ka töödeldakse, nt. kujutuvastuse eesmärgil. Samuti on ta üks personaalarvuti sisendseameid.
Kõik skannerid kasutavad valgusallikat ja vahendeid sensori liigutamiseks algdokumendi kohal (või vastupidi) ning sisaldavad elektroonikalülitust, mis muundab hõlvatud info digitaalkujule. Tavalistes skannerites toimub informatsiooni sisselugemine rida- ja punktihaaval suhteliselt lihtsa sensorpea abil.

Skannerite liigid[edit]

Skannereid saab liigitada järgmiselt:

  • Kassaskanner
  • Tasaskanner
  • Projektsiooniskanner
  • Slaidiskanner
  • Käsiskanner
  • Trummelskanner
  • Lehesööturiga skanner

Kassaskanner[edit]

Skaneeritav objekt libistatakse üle lugemisseadme – kassaskanneri - või lähendatakse käsiskanner loetavale objektile (markeeringule või kodeeringule), näiteks lugemispüstol.

Tasaskanner ehk lauaskanner[edit]

Nendes asetatakse originaal näotsi vastu alusklaasi nagu tavalistes paljundusmasinates (mitmed kaasaegsed koopiamasinad ongi tegelikult sisseehitatud skanneriga digitaalseadmed). Valgus peegeldatakse peeglite süsteemi abil algdokumendi igale reale. Skaneerimispea asetseb väga lähedal alusklaasi alumisele pinnale ja liigub ajami toimel sünkroonselt koos valgusallikaga. Skaneerimispea see asuv läätsesüsteem suunab peegeldunud valguse valgustundlikule elemendile (harilikult fotodiood või laendusidestusseade CCD), mis muundab valguse intensiivsustaseme elektrivooluks. Mida suurem on peegeldunund valguse hulk, seda suurem on tekkiv pinge. Seda tüüpi skannerid sobivad eriti hästi, kui on vaja skanneerida mitmeleheküljelisi dokumente: kokkuvõtteid, raamatuid, pilte jms. Tasaskannerid võtavad suhteliselt palju ruumi. Muuseas, saab korraliku tasaskanneriga lugeda arvutisse slaide ka ilma spetsiaalvarustuseta. See sobib teksti ja piltide sisestamiseks, originaal pannakse skannerisse käsitsi ja seetõttu ei ole kiirus kuigi suur.

Projektsiooniskanner[edit]

Projektsiooniskannerid meenutavad väliskujult fotosuurendit või erilist mikrofilmi kaamerat. Nendes asetatakse originaaldokument sensorpea alla lauale või padjakesele. Sensorpea ripub umbes 25 cm kõrgusel aladokumendi kohal ja mingit sisseehitatud valgusallikat ei kasuta. Sensorpea sees olev pöörlev mehhanism suunab skanneri "elektronsilma" dokumendi igale skaneeritavale reale.

Slaidiskanner[edit]

See võimaldab sisestada nt. fotosid otse slaidilt, mis tagab palju parema kvaliteedi.

Käsiskanner[edit]

Käsiskanner pole mõeldud kvaliteetse kujutise skaneerimiseks ja on lihtne ning odav tänu suhteliselt piiratud vaateväljale ja mitmed komponendid on asendatud käemusklite tööga. Skaneerimise tulemus sõltub inimese käe liikumise ühtlusest. Sensor ja valgusallikas paiknevad ligikaudu kümne sentimeetri laiuses käeshoitavas seadmes. Sisselugemiseks tuleb seda käsitsi libistada üle skaneeritava dokumendi. Arvutisse installeritud lisakaart tõlgib loetud info digitaalkujule, kasutades seejuures skanneri juurde kuuluvat tarkvarapaketti. Mõned käsiskannerid on varustatud programmidega, mis võimaldavad ka skanneri laiusest paar korda laiemat pinda skaneerida ja seejärel kokku liita.

Trummelskanner[edit]

Kasutatakse peamiselt suurt lahutusvõimet ja värvikujutiste töötlemist nõudvas graafilises trükitööstuses. Nendes seadmetes keeratakse originaaldokument trumli ümber ja teda pööratakse suure kiirusega. Tavaliselt kasutatakse skaneerimiseks laserkiirt, et oleks võimalik eksponeerida eriti väikesemõõdulisi piltkujutise elemente. Erinevus ühelt poolt pildi-tekstiskannerite ja teiselt poolt kassades kasutatavate optiliste lugemisseadmete,- püstolite ja magnetkirjalugejate vahel seisneb selles, et esimesed võivad sisse lugeda suvalisi ja erineval viisil kujutatud andmeid, kuna kassaskannerid sobivad ainult kindlaksmääratud viisil salvestatud ja normeeritud andmete (kodeeringute, nt. vöötkoodides fikseeritud kaubaartiklite numbrid) äratundmiseks. Viimast tüüpi andmeid kasutab arvutisüsteem seejärel automaatseks laoseisu täpsustamiseks, majandusstatistika teostamiseks ja muudel eesmärkidel. http://beta.wikiversity.org/w/index.php?title=Skanner&action=edit

Lehesööturiga skanner[edit]

Mõned skaneerimisseadmed on varustatud lehesööturiga. Algdokument veetakse sellest läbi, kusjuures sensorseade kompab seda rida - realt. Ainsaks liikuvaks osaks on rullikmehhanism (nt faksiaparaat). Palju faksiaparaate töötab samal põhimõttel: originaal pistetakse pilusse, kus selle esiserv haaratakse rullikmehhanismi poolt. Selline skanner sobib eriti hästi siis, kui skannerit kasutatakse ainult A4 formaadis lehtede skanneerimiseks. Sellised skannerid on ruumi suhtes vähenõudlikud ja mahuvad reeglina monitori ja klaviatuuri vahele. A4 formaadist väiksemat materjali (fotod) saab skaneerida, kuid on reaalne võimalus, et pildid jõuavad arvutisse veidi moonutatult. Fotode jaoks sobib tasaskanner paremini.

Kasutatud materjal[edit]

http://en.wikipedia.org/wiki/Image_scanner
http://www.arvutiweb.ee
http://www.howstuffworks.com
Toomas Ordlik "Esmatutvus personaalarvutiga" Tallinn, 1993
Andres Septer “Arvuti lauaraamat 2” Tallinn, 2001


Koostas: Mart Merelaid