Sotsiaalne tarkvara ja võrgukogukonnad/Blogosfäär

From Wikiversity
Jump to: navigation, search

Vanasti...[edit]

... kirjutasid üksikud eriti targad hallhabemed kroonikaid ja tarkuseraamatuid (mida hiljem hakati entsüklopeediateks kutsuma). Näidetena võib tuua Naboniduse kroonika muistsest Mesopotaamiast, Piibli Ajaraamatud ja (meile lähemalt) Läti Henriku, Christian Kelchi ja Balthazar Russowi. Kuulsatest entsüklopeediatest on teada Encyclopaedia Britannica ja Brockhaus, siitkandist aga ENE, ENEKE ja EE.

Tänaseks on pilt muutunud. Meil on Internet, paljukeelne Wikipedia ja miljonid ajaveebid. Üksikute privileegist on saanud igaühe võimalus. Täna vaatame ajaveebe, wikidest on juttu järgmises teemas.


Mis see ikkagi on?[edit]

Ajaveeb ehk blogi (lühituletis ingliskeelsest sõnast weblog ehk “veebipäevik”) kujutab endast sisuliselt päevikulaadset, sageli uuenevat veebilehte, mille sissekanded paiknevad kronoloogilises järjestuses ja millel on harilikult olemas lihtne ja käepärane täiendamismehhanism (sarnaselt portaalidega). Paljude jaoks on tõelise blogi oluliseks tunnuseks kommenteeritavus - iga sissekande juurde saab lugeja lisada oma arvamuse ning nii võib tekkida artikli teemaline arutelu. On aga ka blogisid, kus kommenteerida saab vaid valitud seltskond või ei saa seda üldse teha.

Lisaks kommentaaridele kasutatakse paljudes blogides tehnikaid, mis võimaldavad omanikul näha, kes ja kui palju on mingit kirjutist lugenud. On ka mehhanism, mis võimaldab kommenteerida teise autori blogi omaenda blogis ning saata teisele autorile signaal tema arvamuse kommenteerimise kohta (trackback, pingback), samuti sisaldavad mitmed blogid viidetekogu sarnase temaatikaga blogidele.

Ajaveebide skaala on äärmiselt lai. On ühe inimese võrgupäevikuid ja suurearvuliste uurimisrühmade blogisid, on kommenteeritavaid ja mittekommenteeritavaid. Teemadering on väga suur, alates lollidest naljadest ja lõpetades erinevate poliitiliste küsimustega ja teadusprobleemidega. Ajaveebid võivad ka ühiskonda omajagu mõjutada – ilmselt tuntuim näide on Iraan, kus kogu ühiskond, sealhulgas ka meedia, on võimude range kontrolli all. Nii on sealsed vabama eneseväljenduse pooldajad leidnud väljapääsu just ajaveebides – eri hinnangutel on veebis 40-110 tuhat pärsiakeelset (Iraani ametlik keel) ajaveebi. Alates 2005. aasta jaanuarist on Iraani võimud püüdnud ajaveebindust kontrolli alla saada, sulgedes ligipääsu mitmetele blogiteenusepakkujatele ja kiusates taga aktiivsemaid blogijaid. Infosulu taastamine aga on siiski ilmselt üsna võimatu.

Eelkäijad[edit]

Enne tänaste blogideni jõudmist aga võiks teha veel ühe põike ajalukku. Inglismaal ja mujalgi Euroopas esines alates paberi odavnemisest ja kättesaadavaks muutumisest 14. sajandi paiku huvitav traditsioon, mille ingliskeelseks nimetuseks on commonplace book. See oli omalaadne personaalne tarkuseraamat, kuhu selle omanik kirjutas kõike, mida talletada soovis - mälestusi, aforisme, aadresse, toiduretsepte... Sarnaselt tänase tüüpilise blogiga peegeldas ka selline raamat omaniku isiksust. Tänane sotsiaalmeedia aga nimetab tollast infokogumisviisi sampling'uks.

Teiseks tuntud eellaseks võiks olla erapäevikud. Üks vanemaid teadaolevaid päevaraamatuid oli hiina filosoofi ja riigimehe Li Ao päevik "Märkmeid reisist lõunasse", kus on juttu tema rännakutest Lõuna-Hiinas 809. aastal. Ka oli päeviku pidamine levinud keskaegse Jaapani ülemkihi hulgas. Kuulsate päevikupidajate ühe nimekirja võime leida Wikipediast.

Tulles juba IT-maailma, väärib mainimist San Franciscos 1973-75 tegutsenud Community Memory projekt, hilisemate BBS-ide eellane. Kasutusel oli teletaip ja 110-boodine telefoniliin (meie mõistes kiviaegne tehnika), ent sellega sai sõnumeid vahetada ning isegi otsingut sooritada. Huvitaval kombel pärineb selle projekti juurest ka esimene virtuaalne võrgupersoon nimega Benway.

Jaanuaris 1978 pani Ward Christensen aluse BBS-ide süsteemile, mis lisaks võrgufoorumite ja -listide eellastele sisaldas ka blogilaadseid funktsioone. BBSidest moodustuv FidoNet oli 80-ndatel (enne "päris" Interneti siiajõudmist ja nõukogudeaegsete tasuta kohalike telefonikõnede tingimustes) üsna populaarne ka Eestis.

Ja viimaks tuleks ära mainida ka veebi loomine sir Timothy Berners-Lee poolt 90-ndate alguses. Alles see andis võrgumeediale tema tõelise näo.

Igamehe meedia[edit]

Ka veebi looja Tim Berners-Lee omaaegset veebilehte aadressil http://info.cern.ch (praegu asub seal veebi loomisaegu meenutav mälestusleht) võib pidada sisuliselt blogiks, ka Yahoo! sai alguse omalaadse blogina. Veel võib ajaveebide eellasteks pidada veebifoorumeid.

Päris esimeseks tõeliseks blogiks on peetud MIT tudengi Claudio Pinhanezi 1994-96 peetud "Open Diaryt" (üks koopia on leitav siin). Esimeste Interneti-kuulsusteks tõusnud blogijate hulka võib lugeda ka USA tudengit ja hilisemat ajakirjanikku Justin Halli, kelle veebipäevik oli ülimalt avameelne ja detailne, ning ulme- ja ajakirjanikku Jerry Pournelle'i. Tõeline blogibuum aga algas 90-ndate lõpus, kui võrguühendus oli järk-järgult muutunud igaühe tarbeasjaks, oli olemas vajalik tarkvara ning kujunenud ka serveribaas. Ühelt poolt ilmusid spetsiaalselt ajaveebiteenust pakkuvad firmad (näiteks Pyra Labsi loodud http://www.blogger.com, mille 2003. aastal omandas Google), teisalt muutus oma blogi jaoks serveri püstipanemine piisavalt lihtsaks (vaja läks vaid Interneti püsiühendust ja odavat arvutit - Pentium II piisas täiesti - , kogu vajaminev tarkvara alates Linuxi operatsioonisüsteemist ja lõpetades blogi jaoks tarviliku serveri- ja klienttarkvaraga on võrgust vabalt saadaval). 1999. aastal sünnib inglise keelde sõna "blog" - Peter Merholz poolitab oma veebilehel sõna "weblog" omal viisil ja saab "we blog" ehk "meie blogime". Samal aastal kasutab Brad Graham esmakordselt mõistet "blogosfäär" ajaveebide maailma kui terviku tähenduses. 2003. aastal loob Matt Mullenweg tarkvara nimega WordPress, mis tuleb kasutusse nii allalaetava ja paigaldatava vaba tarkvarana kui sellel põhineva valmisteenusena (httpː//www.wordpress.com) ning mis muutub kiiresti üheks levinuimaks veebiplatvormiks (2012. aastal hindas Forbes.com seda kasutavate veebilehtede arvuks 60 miljonit).

Eestis sai blogimine hoo sisse väikese nihkega, kuid on tänaseks samuti väga populaarne. Kui veel 2006. aasta lõpus oli Eesti blogiportaalis http://blog.tr.ee registreeritud alla 1000 ajaveebi, siis märtsis 2015 oli nende arv üle 8000 (märkus: blog.tr.ee koondab üksnes blogide infot ja aadresse, need ise asuvad laiali üle Interneti).

Tänapäeval on ajaveebid olemas väga paljudel firmadel, neid kasutatakse laialdaselt ka hariduses ja teadustöös. Ajaveebiturundusest on saanud üks internetiturunduse põhivaldkondi (see on muidugi toonud sarnaselt e-postiga kaasa ka rämpsulevi kasvu - rämpskommentaaridest ajaveebides on saanud tõsine probleem).

Üheks hilisemaks suureks lisanduseks blogosfääri on mikroblogimine - olemuselt ristand ajaveebist ja SMS-sõnumist, kus sissekande pikkus on piiratud umbes SMSi mahuga. Tuntuimaks on selles vallas Twitter, kuid olemas on ka teisi - näiteks identi.ca ja mitmed muud teenused. Omaette mainimist väärib Tumblr, kus oli 2016. aasta alguses üle 277 miljoni blogi ning mis on erinevate alternatiivkultuuri ilmingute üks peamisi levikukohti veebis.

Ajaveebimaailm on küll XXI sajandi teisel kümnendil mõnevõrra kokku tõmbunud (kaotades kasutajaid nii mikroblogimisele kui ka erinevatele sotsiaalvõrgustikele eesotsas Facebookiga), kuid mängib endiselt arvestatavat rolli alternatiivse meediakanalina (seda eriti arengumaades ning piirkondades, kus tavameediat üritatakse piirata).

Vajalik abiline - uudisevoog[edit]

Uudisevoog (ingl. k. news feed) on kiiresti muutuvates veebilehtedes (ajaveebid, portaalid) kasutatav meetod kasutajate kiireks teavitamiseks uue info ilmumisest veebi. See on abiks erinevate meediaväljaannete jälgimisel (näiteks saab Eesti Päevalehe uudisevoo http://www.epl.ee/rss.php abil koheselt teada uue artikli ilmumisest EPL veebiversiooni).kuid eriti kasulik on see inimesele, kes soovib jälgida paljusid ajaveebe, ilma et peaks neid kõiki iga päev veebilehitsejaga läbi käima.

Esimesed sellealased katsetused pärinevad 1996. aastast. Mõne aasta jooksul toimus erinevate firmade poolt erinevate tehnikate väljapakkumine ja nendevaheline võitlus, 1997. aastal võttis veebi arengut koordineeriv W3C ehk Veebikonsortsium uudisevoogude jaoks katseliselt kasutusele Netscape'i toetatud RDF-standardi. 2000. aastal arenes sellest praeguseni üks levinumaid uudisevootehnoloogiaid RSS. Sellel on omakorda kasutusel mitu versiooni, enimkasutatavad on 0.91, 1.0 ja 2.0. 2003. aastal eraldus RSSist omaette standardina Atom.

Tuntumates ajaveebisüsteemides on uudisevoo kasutamine väga lihtne - tuleb vaid leida vastav viide (enamasti tähisega RSS) ja kopeerida see kasutatavasse lugejasse (vt allpool). Mõne teenuse puhul, näiteks http://www.blogger.com, piisab vaid ajaveebi enda aadressi lisamisest uudiselugejasse.

Millega lugeda?[edit]

Lihtsaim viis ajaveebe lugeda on muidugi tavapärasel moel veebilehitsejaga soovitud aadressile minnes. Ent nõnda on vähegi suurema blogihulga jälgimine raske, kui mitte võimatu. Nii ongi mõistlik kasutada eespool kirjeldatud uudisevooge ning koguda huvipakkuvad vood ühte kohta kokku. Põhilisi viise selleks on kolm:

Teema kokkuvõtteks[edit]

Nagu näha, on Internet ka selles vallas üsna mitmekesine. Arvatakse, et ajaveebide sarnase vabalt kättesaadava info hulk kasvab tulevikus veelgi – tehnika areng muudab “igamehe ajakirjanduse” veelgi lihtsamaks ning hoo saavad sisse ka “koduste vahenditega” loodud raadiod ja telekanalid. Olukord, kus uue info levi kontrollib kas riik või käputäis rikkaid inimesi, on loodetavasti jäämas minevikku. Teisalt aga kummitab endiselt rämpsuuputuse oht ehk asise materjali ärakadumine kõikvõimaliku sodi keskele.

Viiteid[edit]

Nädala ülesanne[edit]

  • Kirjelda ajaveebipostituses blogimise erinevaid motiive ning too konkreetseid näiteid veebist.