Sotsiaalne tarkvara ja võrgukogukonnad/Sotsiaalsed võrgustikud

From Wikiversity

Juured[edit]

Tänaste sotsiaalvõrgustike juuri võib otsida üsna erinevatest kohtadest. Esmalt on angloameerika kultuuriruumis säilinud omalaadse vastukaaluna liberaalsele kapitalismile küllalt tugev kogukondlik, kolmanda sektori traditsioon. Teise faktorina tuleb kindlasti mainida vaba tarkvara liikumist ja klassikalist häkkerikultuuri, kus lisaks altruistlikule ligimeseaitamismotiivile on ka väga selgelt näha sõnum "Sa oled see, mida sa ära teinud oled" ehk inimese reputatsioon sõltub tugevasti tema poolt loodud ja kogukonnale kasutada antud väärtusest. Ja kolmandana väärib mainimist võrgukogukondade loengus puudutatud asjaolu - tänapäeva inimene otsib midagi tõelist. Kui siia lisada saavutusvajadus (kui ma ei saa rokitäheks ega tippsportlaseks, siis tahan vähemalt 1000 sõpra Facebookisǃ) ja kõige eespoolnimetatu jaoks vajamineva tehnilise infrastruktuuri väljakujunemine (kiire ja kättesaadav võrguühendus, traadita Interneti ja mobiilivõrkude lai levik, kõikvõimalikud erinevad veebiportaalid ja tarkvaralahendused, lihtsad sisuloomisvõimalused jpm).

Tänane sotsiaaltarkvara on aga arenenud kaugemale kui eespoolmainitud faktorid eeldaks. Facebook ja Twitter ei ole enam ammu üksnes igavleva teismelise eneseupitamiskohad, vaid ka tõsise töötegemise vahendid, mida rakendatakse paljudes äri ja teadustöö valdkondades.

Mis nad on?[edit]

Sotsiaalset tarkvara üldiselt määratleb Stowe Boyd järgmiste kriteeriumite kaudu:

  • isikute ja rühmade vahelise suhtluse toetus - sealhulgas ka suhtluse tempo määramine suhtluskanali valiku kaudu.
  • sotsiaalse tagasiside toetus - siin võib viidata Eric S. Raymondi kirjutistele (sotsiaalne staatus kui omalaadne valuuta)
  • sotsiaalvõrgustike toetamine - olemasolevate suhete peegeldamine ja uute loomine. Siin on üheks oluliseks faktoriks "kuue sammu" teooria (vt allpool).


Mõned näited erinevatest võrgustikest:


Matt Webb on ühe Stewart Butterfieldi ajaveebisissekande (nüüdseks leitav Interneti Arhiivist) põhjal iseloomustanud sotsiaalset tarkvara järgnevate faktorite kaudu (kommentaarid on omakorda Webbi teksti põhjal lisanud siinkirjutaja):

  • Identiteet - kindel tegelaskuju (avatar), kas siis päris- või hüüdnimi. See on omalaadne "ankur", mille kaudu seotakse võrgu ja reaalse maailma isiksus omavahel ja mida seetõttu ilma olulise põhjuseta ei muudeta.
  • Kohalolek - teadmine virtuaalse ruumi jagamisest teistega. Näitena võib tuua Skype'i või mõne suhtlustarkvara kontaktinimekirja (kes on hetkel "sees", kes "väljas") või jututoa selle erinevate ruumidega.
  • Suhted - kui lihtsamal juhul on tegu lihtsalt "oma-võõras"-valikuga (on minu listis või mitte), siis näiteks Orkut võimaldab täpsustada suhte ulatust (tuttavast väga hea sõbrani).
  • Vestlused - siin eristub näiteks IRC, jututuba, sõnumiprogramm või Skype e-postist - esimesel juhul on tegemist sünkroonse, kahepoolse vestlusega, teisel juhul aga ühekordse sõnumiga, mis iseenesest ei kohusta kuigivõrd vastama.
  • Rühmad - kontaktide rühmitamine ei piirdu üksnes korrastamise momendiga, vaid sageli määrab ka suhete iseloomu.
  • Reputatsioon - näitena võib tuua nii kirjutamata staatuse mingis kogukonnas kui ka Slashdoti otsese karma-süsteemi (või Facebooki "laigid").
  • Jagamine - üks sotsiaalvõrgustike alustalasid. Jagada võib väga lihtsaid asju, nagu filmipealkirju, üksikuid viiteid või ürituste kellaaegu. Jagamine võib aga minna vägagi suurte asjade juurde, nagu näitab Wikipedia, vaba tarkvara liikumine, suured kogukondlikud loomeprojektid või ka spetsialiseeritud sisuteenused (Flickr, YouTube jt). Jagamine on rühmakuuluvuse jaoks väga tähtis tegur.

Sotsiaalvõrgustikku Interneti mõistes võiks defineerida sel juhul "kasutajainfo (profiil) pluss veel midagi" - see "veel midagi" võib olla näiteks sõnumite vahetamine (Facebook jpt), hinnangute andmine (taas Facebook või omaaegne Rate.ee), kasutajarühmad (alamkogukonnad eri võrgustikes, IRC kanalid, postilistid), väga erinev kasutaja poolt loodud sisu (Shelfari raamaturiiul, Fanfiction.net'i fännikirjandus jne).

Kuus astet[edit]

Sotsiaalvõrgustike toimemehhanismide vaatlemist võib alustada "Kuue eraldava sammu" (six degrees of separation; http://en.wikipedia.org/wiki/Six_degrees_of_separation) ideest - kui paigutaksime kõik maakera elanikud laiali nii, et iga inimese ja tema tuttavate vahel oleks vaid üks samm (tuttava tuttav oleks nõnda kahe sammu kaugusel jne), siis oleks keskmine kaugus mistahes inimeste vahel üksnes kuus sammu. Seega on mistahes kaks inimest maakeral ühendatavad läbi keskmiselt viie inimese.

Selle arusaama autoriks peetakse ungari kirjanikku Frigyes Karinthy't, kes kajastas seda ühes enda 1929. aasta lühijutus. Juba ammu enne Interneti sündi ennustas ta, et maakera hakkab "muutuma väiksemaks" ja süvenevad inimestevahelised kontaktid muudavad inimestevahelise sotsiaalse distantsi väiksemaks kui füüsiline distants seda eeldaks. Selle mõtte laiemaks populariseerijaks aga peetakse ameerika näitekirjanikku John Guare'i ja tema 1990. aasta näidendit "Kuus eraldavat sammu". "Kuue sammu" teooriat on katsetatud ka internetiajastul ja ehkki sel leidub nii otseseid karme kriitikuid kui ka neid, kes peavad vajalikku numbrit suuremaks, on see ometi heaks lähtekohaks sotsiaalsete võrgustike mõistmisel.

Rühmatöövahendid vs sotsiaalne tarkvara[edit]

Stowe Boyd on toonud välja huvitava asjaolu tänase Web 2.0 tarkvara ja selle mingis mõttes eelkäija, rühmatöövahendite (groupware) vahel. Rühmatöövahendid (erinevad intranetilahendused, sisuhaldussüsteemid jms; hea näide on Microsoft Exchange/SharePoint või Lotus Notes) pakkusid võimalust võrgupõhiseks koostööks (peamisteks funktsioonideks oli dokumentide ja kalendri jagamine, e-post, vahel ka foorumid ja sõnumiside), ent see jäi üsna rangelt piiritletud raamidesse - esmalt pani piiranguid süsteemi enda võimalustekomplekt (sageli oli tegu kinnise lähtekoodiga kommertssüsteemiga), kuid eelkõige oli küsimus süsteemi omaniku täielikus kontrollis toimuva üle. Boyd sõnastab seda erinevust põhimõtteliselt nii:

  • rühmatöövahendid - projektipõhine, "ülalt alla", rühmast lähtuv
  • sotsiaalne tarkvara - spontaanne, "alt üles", isikust lähtuv

Boyd toob näitena eraldi välja võrdluse veebifoorumi ja ajaveebi vahel. Kui foorumisse saavad postitada ja seal arutleda ainult liikmed (tõsi, tihti on liikmeks saamine lihtne, kuid eeldab siiski teatud protseduure; ka täiesti kinnisi foorumeid on üksjagu), siis ajaveebi puhul võib saavutada samasuguse funktsionaalsuse ilma süsteemi sulgemata (eriti on siin kasuks uudisevood ja tagasisideviited, mis võimaldavad siduda erinevaid ajaveebe kokku omalaadseks hajusaks foorumiks).

Sama, Boydi poolt kirjeldatud tendents näib muide esinevat ka e-õppe vallas. Varasemad õpikeskkonnad (WebCT, Blackboard jpt) olid niihästi ehitatud rangelt "ülalt alla" (ärivara põhimõttel - autor tegi süsteemi valmis, tarbija ostis selle valmiskujul) kui ka rakendasid samasugust "ülalt alla" lähenemist õpiprotsessile (õpetaja valis õppematerjalid ja kontrollis täielikult kursuse käiku). Vabatarkvaralised õpikeskkonnad nagu Moodle võimaldasid küll süsteemi tasemel paindlikkust, kuid "ülalt alla" õpiprotsessis jäi ikkagi suuresti alles. Viimase aja tendents aga on hajusad ja personaalsed õpikeskkonnad, mille üheks esindajaks on ka siinne Wikiversity - osalejate arv ei ole piiratud, iga osaleja koostab endale ise vajalikest võrgupõhistest komponentidest töökeskkonna.

Väljajagatud loomeprotsess[edit]

Jeff Howe kasutas 2006. aastal Wired Magazine'is esmakordselt terminit crowdsourcing. Inglise keeles tähendab outsourcing tööd, mis antakse teha mõnele koostööpartnerile (näiteks autoremondifirma võib teha nõnda värvitöödega). Sellisel juhul on aga selgelt teada, kes ja mida teeb. Interneti stiilis väljajagamise korral on alguses teada üksnes eesmärk, mida tahetakse saavutada (Howe'i artikkel algab looga Washingtoni tervishoiumuuseumi direktorist, kes vajas ühe ekspositsiooni tarvis haigete inimeste fotosid ja tegi seda oma aja kohta uudsel moel, Interneti abiga).

Tänaseks on sedalaadi projekte väga suur hulk. Erinevad wikid (mingis mõttes mahub kogu Wikimedia Foundation selle kategooria alla), vabatahtlike hallatav kaardikogu OpenStreetMap, Project Gutenbergi õigekirjakontrolli-initsiatiiv Distributed Proofreaders jpm.


Kokkuvõtteks[edit]

Tänased sotsiaalsed võrgustikud on erinevate soodsate asjaolude pikaajalise kokkulangemise tulemus. Nende edukuse võtmeks on:

  • tehnoloogilised eeldused - üha universaalsemaks muutuv võrgu-infrastruktuur
  • muudatused majanduses ja tootmises - olukordade arv, kus mingi projekti edukus ei sõltu enam mitte füüsilisest toodangust, vaid võimest motiveerida ja koordineerida erinevaid loovaid inimesi, on üha enam kasvamas. Samuti kasvab turuvälise sektori osakaal (edaspidi vaatleme lähemalt Yochai Benkleri kirjutisi)
  • psühholoogilised ja sotsiaalsed eeldused - tehnoloogia on ühelt poolt teinud maailma väiksemaks ja andnud inimestele hulga uusi suhtlusvõimalusi, teisalt aga on individualismi ja hedonismi kasvuga kasvanud paradoksaalsel viisil ka üksindus ja tühjus inimeste sees. Sellega võitlemiseks ja "millegi tõelise" leidmiseks on sotsiaalvõrgustikud üheks võimalikuks teeks. Eespool mainitud "tahan 1000 sõpra" on ehk kerglane näide, kuid ka üksik ja tagasihoidliku ühiskondliku positsiooniga inimene võib saavutada mingis kindlas kontekstis kõrge reputatsiooni (näiteks kirjutades kasvõi Amazon.com'i raamatutele hästiargumenteeritud ja asjalikke arvustusi).

Kindlasti ei ole sotsiaalvõrgustik (ega Internet tervikuna) "päriselu aseaine" - kuid ta võib anda sellele omal moel tublit täiendust.

Viiteid[edit]

  • ADAMS, Kate, ADEY, Melissa. Social Collaboration: Joining Forces on the Digital Frontier. Whitepaper, December 2008.

http://www.scribd.com/doc/8997505/Whitepaper-Social-Collaboration

Nädala ülesanne[edit]

Analüüsi ajaveebis Matt Webbi kriteeriume (vt eespool) vabalt valitud sotsiaalvõrgustiku juures.

Retrieved from "https://beta.wikiversity.org/w/index.php?title=Sotsiaalne_tarkvara_ja_võrgukogukonnad/Sotsiaalsed_võrgustikud&oldid=181905"