Sotsiaalne tarkvara ja võrgukogukonnad/Võrgukogukonnad

From Wikiversity
Jump to: navigation, search

Kogukond...?[edit]

Nagu mitmete teiste iseenesest heade sõnadega juhtunud, on ka "kogukonda" (ingl. k. community) viimastel aastatel omajagu lörtsitud ja mõnigi võib seda lihtsalt üheks järjekordseks sügava sisuta mulasõnaks pidada. Tegelikult on asjal siiski sisu täiesti olemas - ehkki täpsema tähenduse üle võib vaielda, ei ole vist suur liialdus öelda, et tegu on inimtsivilisatsiooni ühe alusmõistega. IT kontekstis on "kogukond" enamasti mõeldud võrgupõhise üksusena, mille üheks iseloomulikuks tegevusvaldkonnaks on tarkvara loomine (vaba tarkvara kogukonnad) - ehkki käesolev loeng jõuab välja ka tarkvaraarenduse kogukondliku mudelini, peaks esmalt üritama mõista kogukonda ka laiemas kontekstis.

Kogukonna puhul võib kasutada mitmeid definitsioone:

  • inimkooslus, kes tegeleb sama asjaga
  • inimkooslus, kes elab samas piirkonnas
  • inimkooslus, keda ühendab mingi kindel joon või ühistegevus

Sõna pärineb ladina keelest, kus cum tähendab "koos, omavahel" ja munus "kingitust" - nii võiks kogukonda tõlgendada kui "seltskonda, kes teeb üksteisele kingitusi". Kingitusi aga tehakse enamasti lähedastele inimestele. USA-s tähistab community services MTÜ-de poolt pakutavaid sotsiaalseid teenuseid, Walesis ja Šotimaal on community kasutusel ka väikese haldusüksuse tähenduses. Ilmselt aga sisaldavad kõik need tähendused viidet ühistegevusele ning enamasti ka võrd(väär)susele.

Üks keeleline märkus: kohati kohtab internetikogukondade juures "community" tõlkena "kommuuni". Ehkki sõna on kõlalt ja tähenduselt lähedane, on kommuun siiski natuke teise tähendusega: vt kasvõi Wikipedia artiklit http://en.wikipedia.org/wiki/Commune_%28intentional_community%29 . Pealegi on sel sõnal ka kaugemaid tähendusi, seetõttu on siinkohal "kogukond" vist parem tõlkevalik.

Kogukond läbi aja[edit]

Kogukonna kui sellise rolli võime näha praktiliselt kõigil inimkonna arenguetappidel. Esiaegadel võib kogukonnana käsitleda suguharu või küttide jahisalka, kus kehtis kindel sisemine reeglistik ja tavad. Antiikaja "foorumidemokraatia" põhines samuti kogukonnal - kõigi vabade meeste kogumil, kel igaühel oli sõnaõigus. Keskajal moodustas kogukonna küla maal ja tsunftid-gildid linnas. Uuematel aegadel on kindlaid kogukondlikke jooni kutse- ja ametiühingutel, paljudel juhtudel ka isegi firmadel (eriti näiteks Jaapanis, kus firmakultuuril on väga eripäraseid jooni).

Kogukonna mõju vähenemisest võime rääkida alles XX sajandi teise poole postmodernistlikus ühiskonnas, kus esiplaanile seati üksikisik oma vabaduste ja õigustega ning mõnelgi juhul lausa vastandati teda ühiskonnale. IT-ajastu on aga toonud kogukonna kui ühiskondliku nähtuse aga jälle tugevasti pildile - ja ehkki enamasti kiputakse IT kontekstis rääkima virtuaalsest ehk võrgukogukonnast, on täiesti tõenäoline, et ka traditsiooniline kogukonnamudel asub uuesti tõusuteele.

Traditsioonilise kogukonna nõrgenemine vahepealsel ajastul on põhjustatud mitmetest teguritest, nagu

  • Juurte kadumine - USA-s on viimase poole sajandi jooksul pigem norm kui erand, et inimene vahetab elukohta iga paari aasta tagant. Märksa ilmekam ja valusam näide sama asja kohta on eesti rahval teada paarikümne aasta tagant. Sellise "veereva kivi" kogukonda sulandumine on küllalt küsitav.
  • Kultuuride ja maailmavaadete rosolje - üleilmastumine ja kultuuride põimumine on tekitanud paljudes paikades olukorra, kus minu kõrval elab täiesti teistsuguse maailmanägemisega inimene, kellega "ühise platvormi" leidmine on teinekord üsna raske.
  • "Inimene on inimesele..." - kes? Kas "sõber, seltsimees ja vend" nagu kommunismis lubati? Või "hunt", nagu kapitalismis pidavat omaaegse ideoloogia järgi olema? Kas vastutulev võõras inimene on potentsiaalne sõber või vaenlane? Tänase "linnadžungli" tingimustes on võõras liiga tihti vaenlane - nii leiavad ka mitmed asja uurinud psühholoogid, et kogukonna tekke üks olulisi vastutegureid on hirm.
  • Individualismi võidukäik - XX sajandi teist poolt valitsesid vähemalt läänemaailmas peamiselt maailmanägemused, mis tõstsid esiplaanile üksikisiku õigused ja huvid, teinekord ka ülejäänud ühiskonna arvel. Olukorras, kus üksikisikute personaalsed vabadused pahatihti risti lähevad, ei teki ka kogukonda.
  • Lollikstarbimine - tuttav nähtus ka meie kandis. Niikaua kuni kehtib põhimõte "Võidab see, kel on surres kõige rohkem asju", on ka inimsuhetel (sealhulgas laiemas kogukondlikus ringis) parimal juhul teisejärguline tähtsus.


Loodus aga ei sallivat tühja kohta ja nii võibki arvutiajastul täheldada kogukondliku suhtlemise uut tulekut. Seda võib seletada muuhulgas järgmiste teguritega:

  • Tehnoloogiline areng - võrgukogukonnad poleks mõeldavad ilma vajaliku tehnilise baasita - siia kuulub nii Interneti üldine infrastruktuur, kättesaadavad personaalarvutid, odavad ühendused ja palju muud.
  • Võimalus valida kõikvõimalikke parameetreid - nagu võrgusuhtluse loengus juba mainitud, saab võrgus oma "virtuaalset mina" ja "väljanägemist" esitada vastavalt oma soovile. See võimaldab teinekord osaleda ka nendel inimestel, kes reaalsest kogukonnast mingil põhjusel eemale hoiavad.
  • Ajatu aeg - see M. Castellsi poolt kasutussetoodud mõiste iseloomustab võrgukeskkonna globaalsust ja pidevalt toimuvaid protsesse - võrgus saavad reaalajas suhelda inimesed, kelle "pärismaailmas" on ühel hommik, teisel pärastlõuna ja kolmandal kesköö.
  • Kasvav rahuldamata suhtlemisvajadus - reaalses keskkonnas esineva võõrandumise ja seetõttu kasvavate riskide tõttu vajavad paljud inimesed alternatiivset kogukonda, mis oleks rohkem nende kontrolli all - nii on võrgukogukonnad ka siin abiks.
  • Hariduslikud püüdlused - infoühiskonda käsitlevas loengus tõdesime, et üha enam mängib eduka tööelu saavutamise juures olulist rolli hea baasharidus. E-õpe kui paindlik meedium suunab ka seda valdkonda üha enam virtuaalsete kogukondade kujunemise suunas.
  • Palju vaba aega, mida sisustada - tööaja osakaal on paljudel juhtudel vähenenud ja kuigi teisalt on inimeste tööintensiivsus samal ajal pahatihti kasvanud, jääb ometi paljudel inimestel vaba aega rohkem ja seda tuleb kuidagi sisustada.
  • Vajadus "millegi tõelise" järele, olgu või näilise - võõrandumise ja pinnapealsete inimsuhete ajastul on enamikul inimestest ometi tarvis mingit n.ö. pidepunkti. See leitakse sageli inimeste keskelt, kellega näost näkku võib-olla kunagi ei kohtutagi.
  • Vahel ka otsene altruism - soov inimesi aidata on õnneks tänini maailmas olemas: eriti tugevalt on see esil "omade seas", s.t. juba töötavas virtuaalkogukonnas, kus kaasliikme aitamine käib enamasti hea tooni juurde.


Kogukondi võib eristada mitmete eri parameetrite alusel:

  • suurus
  • eluiga
  • ulatus (kohalik, rahvusvaheline, üleilmne)
  • mono- või multikultuurne
  • ametlik või mitteametlik
  • orientatsioon koostööle või võistlusele
  • virtuaalne või "päriselus"


Kahtlemata aga iseloomustavad enamikku kogukondadest järgmised ühisjooned:

  • kuuluvusmääratlus - kogukond rahuldab inimese kuuluvusvajadus, andes talle identiteedi oma liikmena.
  • kindel suhtlustasand ja -mudel (enamasti kogukonna sees üsna mitteformaalne)
  • suhted moodustavad võrgu (mitte hierarhia) - kogukond tasandab reeglina inimestevahelisi erinevusi ning ka suhted näiteks uustulnuka ja tunnustatud autoriteedi vahel jäävad horisontaalsele, "võrdne võrdsega" -tasandile.
  • toetusmehhanismid - kogukond harilikult toetab ja ka kaitseb oma liikmeskonda väliste mõjude vastu

NB! Need jooned on näha ka tänapäevaste tarkvara arendavate kogukondade juures!

Tagasipõige: Handy ja tsunftid[edit]

Charles Handy kirjutab oma raamatus "Future of Work" 1984. aastal:

"Masstootmine tehastes ja kontorites on kadumas ja suure töödandva organisatsiooni aeg on läbi. Kaovad "vooluliinid" kontorites (masinakirjabüroo, raamatupidamisosakond). ... Konkreetse toodangu eest vastutab kamp (gang), mis on koondunud keerukate elektronseadmete ümber"

NB! Handy gang on samuti kogukond - see määratlus sobib ka häkkerliku lähenemisega (sellest tuleb lähemalt juttu edaspidi).


Veel tähelepanekuid Handylt:

  • Tööandja osakaal väheneb, kasvab lepinguliste töötajate ja vabakutseliste osatähtsus
  • Nüri töö teevad masinad, inimene töötab ajudega
  • Juhtimine (leadership) asendub korraldamisega (management)
  • Puhkus aktiviseerub (NB! Kogukond!)
  • Haridussfäär peab valmistama ette mitte palgatöölisi, vaid iseseisvaid inimesi

Veel ühe huvitava mõttearendusena Handylt võiks siinkohal ära tuua tema 1978. aasta raamatus "Gods of Management" väljapakutud töökorralduse eri etappide vastavusseseadmise kreeka jumalatega:

  • Zeus (võim, patriarhaat, 'inglise klubi' kultuur)
  • Apollon (kord, mõistus, bürokraatia, 'rolli' kultuur)
  • Athena (ekspertteadmised, tarkus, meritokraatia, 'eesmärgi' kultuur)
  • Dionysos (individualism, professionaalsus, mittekorporatiivne eksistentsialistlik kultuur)

Häkkerlik/kogukondlik lähenemine on siinse järgi ilmselt kahe viimase segu pluss veel midagi - ja see "veel midagi" ongi ilmselt sotsiaalne, isikute vastastikuse mõju komponent.

Turg vs katedraal: kogukonnamudel IT-arenduses[edit]

1961. aastast MIT PDP-1 arvuti ümber kujunenud klassikaline häkkerikogukond (mida kajastab Steven Levy Hackers) praktiseeris "sahtlisse programmeerimist" - listingud pandi sahtlitesse, kus kõik võisid nendega tutvuda ja ka sinna parandusi teha - sisuliselt oli tegemist tänase kogukondliku arendusmudeli algusega.

Kolmkümmend aastat hiljem alustas Linus Torvalds Linuxi loomist olukorras, kus oli juba olemas nii GNU kui BSD. Ometi sai just Linux vaba tarkvara lipulaevaks - ilmselt on tugevasti asi ka selles, et Linux arenes algusest peale vabalt kujuneva arendajate kogukonna baasil (Eric S. Raymond nimetab seda turumudeliks (bazaar model), vastandades seda "katedraalimudelile" ehk tsentraalselt juhitavale arendusprotsessile). Üheks lipukirjaks sai Release early, release often - ehk eelistati kiirelt üksteisele järgnevaid väiksema küpsusastmega väljalaskeid. Võrdluseks: Microsoft laseb süsteemi versioone välja mitmeaastaste vaheaegadega, paljude Linuxi distrode (operatsioonisüsteemi variantide) tsükkel on aga 2-3 versiooni aastas.

Huvitava kõrvalepõikena võib tuua ühe tuntud näite mudelivahetusest: Netscape kasutas oma Navigatori arendamisel katedraalimudelit, peale koodi vabastamist sündinud Mozilla aga areneb turumudeli järgi.

Tasapisi võetakse kogukonnamudeleid kasutusele ka ärisfääris. Microsofti Shared Source programm oli esmalt üliettevaatlik (ja allakirjutanu arvates sellisena üsna vähetõhus) katse kasutada ära kasutajate kogukonda uute süsteemide testimisel. Hilisematel aastatel on firma aga pruukinud üha enam ka päris vabasid litsentse - üheks näiteks on https://www.codeplex.com/). Üsna edukad on olnud hübriidse kogukonnamudeli kasutamisel mängudetootjad - põhitoode levib klassikalise kommertsmudeli alusel, kuid kasutajakogukond loob täiendusi (mängu modifikatsioonid, mängualad, abiprogrammid jpm), mille tase määrab sageli ära mängu edukuse konkurentide samalaadsete väljalasetega võrreldes (Steami ümber kujunenud ökosüsteem on üsna heaks näiteks).


Kogukondliku mudeli olulised plussid:

  • Kasutajad ja arendajad "sama mütsi all" - teatava loomuliku antagonismi (kasutaja tahab võimalikult head asja võimalikult soodsalt, arendaja soovib saada vähima kuluga maksimaalset tulemust) üsna edukas maandamine
  • "Sisseehitatud" tootetoetusmehhanism
  • Mitteformaalne, otsene suhtlemine
  • Kuskil on alati hommik" - võimalik väga kiire reaktsioon
  • Paindlik osalus, "aparaadi" puudumine või vähesus
  • Peteri printsiip kehtib natuke vähem... :)


Meritokraatia tarkvarakogukonnas:


"Kahekihiline meritokraatia tarkvarakogukonnas"


Veel võib kogukonnapõhise mudeli tugevate külgedena välja tuua

  • Virtuaalkogukond - vähe halduskulusid
  • Ajuderessursi optimaalne kasutamine - inimene planeerib oma aega ise ja seetõttu töötab projekti kallal enamasti vaid endale sobival ajal, olles sel juhul piisavalt motiveeritud.
  • Piisav hulk silmapaare leiab kõik vead" (Eric S. Raymond)
  • Vahel on lihtsam otsast alata - kogukond võib endale seda lubada, spetsifikatsioonide ja ajakavadega koormatud kommertsarendaja sageli mitte.
  • Kiirem ja paindlikum reaktsioon muutunud või uutele nõudmistele


Psühholoogid on välja toonud tarkvarakogukonnas kaasalöömise motiive, mis on üpriski kirjud:

  • "Enda selg sügeleb ka" - otsene vajadus loodava tarkvara järele
  • "Pulli pärast" - Torvaldsi meelelahutusmotiiv: teen, kuna lihtsalt meeldib
  • "Tahan olla äss" - sotsiaalne motiiv: soov teenida kõrgemat reputatsiooni
  • "Meeldib omasuguste seas" - kuuluvusmotiiv: tahan teenida välja õigust olla kamba liige
  • "Vabadus on hea" - ideeline motiiv
  • "Tahan targemaks saada" - hariduslik/praktiline motiiv


Eri etapid/mudelid:

  • Üheinimeseprojekt, uuendab autor ise - tüüpiline algseis, autor tuleb välja uue tarkvaraga
  • Üheinimeseprojekt kogukondlike uuendustega - autoriga liitub uusi huvilisi
  • Kogukondlik projekt, sisemised uuendused - arendus läheb kollektiivselt, kuid esialgu tuleb protsessi mingil määral kontrollida
  • Kogukondlik projekt


Oma artiklis kogukondlik arendusest ajakriitilistes süsteemides toob Bob Neches välja veel asjaolusid, mis kõik viitavad kogukondliku mudeli sobivusele:

  • "Nüüd on parem" praegu on etem kui täielik perfektsus kunagi hiljem
  • Elu on liikuv märklaud. Alati.
  • Me ei tea, mida me tahame, enne kui teame, mis meil on (nõudmiste hiiliv kasv)
  • Kui meil seda pole, ei tea me ka, millest me ilma oleme


Kogukondliku arenduse ohtudest võib välja tuua järgmised:

  • liigne hargnemine (forking)
  • isikukultus ja -kesksus
  • liigperfektsionism, mille tulemuseks on ajast mahajäämine
  • liiga suur kirju kogukond => luik, haug ja vähk


Viiteid[edit]

Nädala ülesanne[edit]

  • Vali üks (mitte väga väike) võrgukogukond ning analüüsi enda ajaveebis eespoolkirjeldatud kogukonna taastuleku faktorite (uued tehnoloogiad, valikuvõimalus, ajatu aeg...) paikapidavust.