Talk:BIOS

Retsenseerin Sander Kuuski referaati, teemal BIOS.
Referaat on 6 lk. pikk ja sisaldab endas sissejuhatust, praktilist uurimust BIOS-i uuendamisest, refereerija loodud BIOS-i funktsioonide kasutamisjuhendit ja teemaosa, kus selgitatakse, miks on BIOS aegunud ja vananev süsteem ja mis juhtub BIOS-iga tulevikus.
Kuna referaadi teema on BIOS üldises mõistes, siis eeldan, et referaadi eesmärgiks on uurida BIOS-i ajalugu, arengut ja süsteemi tööpõhimõtet. Selleks, et teema saaks lugejale selgeks on Sander Kuusk teinud praktilise katse iseenda arvutiga ja uuendanud selle BIOSi. Refereerija on endale selgeks teinud BIOS-i tööpõhimõtte ja seletanud selle lahti. Samuti on refereerija toonud praktilisi näiteid enimlevinud BIOS-i(Phoenix- Award BIOS) kasutamisest ja funktsioonidest.

Esimene lõik ja ühtlasi ka esimene teema annab kõigepealt ülevaate BIOS-i vajalikkusest ja selle kasutamisest arvutites,annab aimu mis on BIOS-i eesmärk(mõte), mida saab BIOS-ga teha ja mida seal hoitakse. Teises lõigus seletatakse lahti BIOS-i riistvaraline pool, selle asukoht, mis on riistvaraliselt BIOS-i toimiseks vajalik ja kuidas on võimalik BIOS-i uuendada. Need kaks lõiku oleks võinud olla omavahel ühendatud, isegi kui nad ka autori meelest olid ühendatud, siis "tänu" sisukorra puudumisele on sellest raske aru saada.

Teise teemana selgitab autor kuidas ta uuendas iseenda arvutil BIOS-i, kuidas ta uuendatud BIOS-i leidis(milliseid allikaid kasutas), kuidas oleks kõige ohutum BIOS-i uuendada, millele tuleks tähelepanu pöörata ja mida ei tohiks kindlasti teha.

Järmisena selgitab referaadi autor kolme erineva teemana lahti BIOS-i tarkvaralise poole, kuidas BIOS-i kasutada, kuidas BIOS-i abil arvutit optimeerida ja toob praktiliste näidetena välja enimkasutatavad käsud ja BIOS-i võimalused.

Viimases peatükis räägib referaadi autor BIOS-i ajaloost, miks BIOS loodi, toob välja BIOS-i head ja halvad küljed ja mis on BIOS-i alternatiivid ja tulevikusuunad.

Töö tugevateks külgedeks pean autori enda praktilist kogemust BIOS-ga,- autor kasutas võimalust ja teostas enda arvuti peal praktilise näite BIOS-i uuendamisest. Samuti pean referaadi tugevaks küljeks BIOS-i põhifunktsioonide loetelu ja seda, et referaadi autor on endale BIOS-i põhifunktsioonid selgeks teinud ja funktsioonide sisu lahti seletanud. Referaadi autor on kirja pannud kõik kasutatud kirjanduse ja selles osas mul erilisi märkusi ei ole.

Samas näen töös ka mõningaid puuduseid, kõige esimeseks ja suuremaks puuduseks pean sisukorra puudumist ja lõikude segasust. Kuna puudub sisukord, siis on raske teemade vahel orienteeruda(raske on eristada „rasvast trükki“ ja uut peatükki/lõiku). Mitmed peatükid/lõigud oleks võinud olla omavahel ühendatud(kuidas midagi muuta saab?, milleks vaeva näha?, sätted ja valikud), need kolm teemat on referaadis käsitletud eri osadena, aga samas võiks need kõik paigutada ühe alapealkirja alla. Viimase peatükis/lõigus on autor kasutanud materjali, milles on lühidalt lahti seletatud bios-i ajalugu, selle nn „edulugu“ ja mis on tulemas, seda lõigu oleks tulnud minu nägemuse järgi tõsta eri osadesse s.t. kasutada sellest artiklist erinevaid lõike ja panna neid referaadi erinevatesse osadesse. Kindlasti oleks sellest artiklist leidnud kohti, mida oleks saanud kasutada näiteks sissejuhatuses.

Kokkuvõttes on tegemist siiski korraliku referaadiga ja kindlasti on autor endale teema selgeks teinud. Kasutatud on erinevaid materjale ja referaat täidab oma eesmärki,- seletab lahti BIOS-i olemuse. Kahjuks on referaadi suurimaks puuduseks sisukorra puudumine ja seeläbi ka lõikude korrapäratus.

Jaan Murumets