Viru pulm: Koondkava mustand

A. Saaja saabumine mõrsjakoju

Õhtul enne seda, kui teisel pääval pulm pääle hakkas

, kogusid pulmalised:pruudipoolsed pruudi kodu, peiu poolsed, muidugi, peiu kodu. Teisel hommikul mindi siis saajaga pruuti ära tooma. Pruudi õue saades, hakkas mõega-isa laulama:

pruudi talo ukse ette

Tere uued langu uksed,

Vastatsed vävi väravad!

Kas luba tubaje tulla,

Oosta õueje ajada?

Kui õle luba tubaje tulla

Ümber üpitan obuse

Viin kulla koduje,

Taimeni oma taluje.

Vastus:

• Kui sajaga pruudi talo ukse ette jõudsid siis lauldi neile vasto: Saaja sõit õld ööse.

Tulga meile kõsilased

Kõsilased, mesilased

Veega meie vihased piiad

Kõsige nee kõlvatumad

Ärga veega teeda mööda

Teeda mööda, maada mööda.

Veega suurta sooda mööda

Lageda laanta mööda

Kust kukkub puu regeje

Kust hakkab hagu sabaje

Alud saanie asuvad

Misga lõhub äia lõuad.

Äia lõuad, ämma lõuad

küü küüra õiendab

Nao natta kukkuteleb

Äia parda pauguteleb

Ärge aga uksile aeaga

Kattusselle kargutage

Siin on ennegi eletud

Leib on söödud tõine saadud

Eile läksid Ersso saksad

Tuna eile Turgi saksad

Ei need rikkund räästaaida

Ega katkend kattusseida. -

Linnukeised langukeised

Ku'u te kauast viibisittä,

Viibisittä, võibusitta

Meie ammu ootasime

Lihad leemeje lagusid

Kalad keesid kattelasse

Laa küsin kuule'elin.

Kas õli hobu sõgeda

Vai õli peigu pimeda?

Vai õlid kaasiked kasinad

Vai õlid sandid saaja naised

Kukest teida kutsutie

Kana laulust kaivatie

Sia söödist saitta siie

Tõura juodust jõudasita

Jäita tiele sõisamaie

Jäita täida tappamaie

Saeverit silitsemaie

Kas oli täkku täide täisi

Saba täis on saeverida

Lakk on täisi lutikuida

Peigme poolsed oboste pääl

Peigme poolsed laulavad istudes oma oboste pääl neile vasto:

Ei õld obo väsinud. -

Ei õle rattas katki läinud

Ega telge teele jäänud. -

Koidust sain kodust tulema

ilus ilm oli ehtitessa

paras oli riide panna

Saime teele sadada võttas.

Laskas looka lüia lunda

ja turja tuld käia

rangid rapputid raeta

valjad värvija valasid

rinnust vetta veeretelli.

Udu rikkus uue kuue.

Rae raamiga käiksed

lumi rikkus loogakirjad

sadu suured saanikirjad

Ei õllud hobu sõgeda

Ei õllud peigu pimeda

Ei õld kaasiked kasinad

Ei õld sandid saaja naised

Teel oli viisi viivitusta

Kuus oli kullal keeritusta.

Teela lendis tetre parve

Arula haraka parve

Soossa susije parve

Püü parve põõsaassa.

Linnu parve lepikussa

Minu väike vennakene,

Pühapäeva püssiseppa,

Argipäeva adra seppa

Tapi teele tetre parve

Arule haraka parve.

Kui sie metsaje läheb,

Sääl tämä kuuske kumardelleb, pag. 634

Sääl tämä aaba armastelleb,

Siis on püssile püreda,

Käsirauale käreda, -

Kodu ei tule tooreetta,

Maha ei istu ilvesetta,

Järile jänu pojatta,

Linnu piigutid pihussa,

Tedred kotis ju kehisid,

Vares vaakumas vüö vahela,

Susi suisutab sülessa,

Karu kallis kaindelassa.

Pruudi poolt lauldi:

Peiukene poisikene. -

Tule tõllasta mahaje

Sa'a maha sadula päält

Pista saapaad saveje

Kulda kannuksed kuluje. -

Peigme poolt:

Pruudi õue saades, hakkas mõega-isa laulama:

Minu ella velvidenna,

Ära tuise turjaldassa,

Saa maha sadultassa,

Kõnni kolju servaltassa,

Saa saapad lumeje,

Kenga kannad kasteje,

Sukka vikelid vedeje.

Kui see tuleb neiu eite,

Kui see tuleb neiu taati,

Toob siia tuhat linada,

Saab siia sadamed patjad,

Minu velje jalgte alla.

Siis sina tuise turjaldassa,

Saa maha saduldassa,

Kõnni kolju servaldassa,

Saa saapad lumeje,

Kenga kannad kasteje,

Sukka vikelid vedeje. Neitsikene neitsijanna

Tuo siia tuhat linada

Saa siia sadamed patjad

Minu venna jalgu alle

Et ei kasta kannuksida

Saa saapaad savega.

Siis tämä tuiseb tõllastasa

Saab maha sadulastasa

peigmees hobuse seljast

Selle laulu pääle toovad pruudi isa ja ema ühe riide, kuhu pääle peigmees hobuse seljast astub.

Isamees hoiab peigme hobust suu kõrvast kinni (nad olla ka vahel ratsa olnud) ning laulab edasi:

Kas on neiul veljesida,

Kaul kannus jalgasida

Ei see katsu kahte meesta,

Ise tuppaje tuleme

Ise laudaje laome

Ise penkije pistelemme.

Kuhu sai veljeni hobune

Kaneseni kaura sööja

Linnu linnasse pureja?

"Ärga veega uulitsalle

Hundid veevad uulitsalta.

Ära veega karjaaida,

Katkub teie karjaaia.

Ärga veega riialaie,

Rikub teie riialuse,

Lahuteleb teie laudi.

Ärga veega räista alle

Rända sa'ab räista alle

Veege talli tasane,

Laterie laugukene.

Kui teie lähete söötamaie

Mengu meesta viisi kuusi,

Poisid mengu puud pihala,

Mehed kangid kaindalassa

See on kuri korskumaie

See on kaurul kasvatetu

Lihutetu linnasille

Õtra tangulla tasutu.

viivad peigme hobuse

Selle pääle tulevad paar pruudi poolist noort meest ja viivad peigme hobuse ära. Mõega isa tõmbab mõega külje päält lauldes:

Mõilu, mõilu meie mõeka

Raiu, raiu meie rauda :,:

Nenda mõegaga vehkides astuvad nad toa poole.

Ukse juure saades loob mõega isa mõegaga ukse pääle risti ning isamees või mõega ema laulab enne kui minija tuppa toodi:

"Õue tuusijad toasta,

Õue arstid ahju päälta,

Õue nõiad nurkadesta,

Soola lausujad laesta!"

Selle pääle astuvad mõega isa ja ema tupa

, nende järel muidugi ka pulmalised. Laud on valmis kaetud, ning palutakse võeraid lauas aset võta. Mõega ema astub laua ligemale lauldes:

Kas on pestud peiu pingid?

Kaasiku ase kasitud?

Isame ase ilatu?

Küllap pühin põllelani

Kasin kaula rätelani.

Ei mina pila põlletani,

Kasta kaula rättetani

Ma tõin rohud tullessani,

Salvatimed saanissani,

Piparid ree perassa,

Miska pesen peiu pingid,

Kaasiku ase kasinen,

Isame ase ilanen :,:

Küll saab nähja, kül nähikse,

Kas on õrssida tuassa,

Kõrendida kõrvastiku,

Kus minu venda viskab vildi,

Kus sõsar sõva lautab.

Minu venna vilti märga

Sõsari sõba ligune.

Küll saab nähja, küll nähikse,

Ehk on tuas tuki suitsu,

Lie ees on lepa suitsu

Ahju ees on aava suitsu.

Sõsar suitsuje sureksi,

Palavasse pakatelle

Leitsiesse lämmatelle.

Nüüd laulvad pruudi poolsed järgmist laulu:

Isamees, isiti poiga,

Kas sina tõid mi tõutid

Eila meile õllesasa,

Tuna meile käiessasa,

Kas tõid ratsule rahada,

Kimmelilla killingida,

Vesihallil veeringida.

Kas rattas rahassa veeres

Rummu veeres rubladessa.

Moega ema ja temaga ühes ka teised peiu poolsed laulavad vastu:

"Lingukeised, langukeised,

Langud kulla kaunikeised

Küll mina tõin mi tõutin

Eile teila õllessasa

Tunaeile käiessasa

Kül tõin ratsula rahada

Kimmelilla killingida

Kül rattas rahassa veeres

Rummu veeres rublasida.

Nüüd annab moega ema pruudi poolsetele räha, ööldes:

"Kopkas luetajale

"Pool kopkas laulajale

"Tenusk lapse hoidijale.

Nüüd alles istuvad peiu poolsed lauda

ja hakavad sööma.

Pulmalised läinud tuppa

Nüüd pruudi vend, või vennad, teinud peio obose rakkest lahti ja pruudi poolt pulmalised ja lappulised tehend tõiste saaja sõitjate obo- sed ka rakkest lahti. Pulmalised läinud tuppa, sääl õld laud joo söökide ja jookidega täidetud.

B. Mõrsja otsimine ja tunnistamine

Peigmees ja peiopois istunud kübarad pääs lauda, mõõga isa tagunud ühte lugu mõõgaga vasto laudu täristades. - (Mõõka kannud ta ühte puhku vööl, välläs käies; aga sööma ajal rippunud mõõk mõõga isä pää kõhal laes.-)

Koik peigme pooltsed sajalised seisnud toas rided seljas kübarad pääs. - Saaja kaasanaised menned söökidega täidetud laua ligi vahtined söökide ja jookide pääle, ise akkand laulma:

Söögem vennad! Joogem vennad!

Ärgem, venn põue pange!

Ma õlen ullu õtsimaie

Otsin uue kuue põuest,

katsun kasuka põuest,

viisun viisu taskudesta!..

(kordas tihti tõiste laulude vahel.) vt. v. 116 ja 123

• Kui sae homikul pruudi kodu tuli:

Tule, tule, tule, tule

(=hüüab torupill)

Ei mahu mõdu minuje,

Ei teie saledad saiad,

Ei teie vihavad viinad.

Kui ei saa neidu nähjässani,

Neiu nime teadessani,

Kas on Pille vai Pireta

Vai on Malle vai Mareta

Vai on Armas Annekene

Ehk on Libe Leenokene. -

Pruut pulma naistega saunas

Pruut ei õld mitte toas, vaid kasiku ja oma poolt pulma naistega saunas.

Peigme kaasanaised läined sauna poole, säält pruuti üles õtsima, violi eh toropilli mängia käind neie ees. Naised laulnud tee pääl mennes:

Pärast söömist lähevad naised pruudi käest vöid otsima. (Pruut on saunas.) lauluga:

Siit on menned sirgu jäljed

Läbi paju pardi jäljed. -

Õtsite õrava jäljed,

Nurgite nugese jäljed

Siin on sirku sõisastanud

Peigme poolsed laulnud ukse taga

Kui sauna ukse juure said, oidsid sees õliad pruudi poolt naised ust kinni, ei lasknud tuliaid sisse. Peigme poolsed laulnud ukse taga:

Sauna ukse juure saades põrutavad ukse pihta.

Seest lauldakse vastu:

Ärge rikku uksijana,

Põrutage piitajana

Ei ole uksed teie tehtu.

Uksed meie meeste tehtu

Põõnad meie poisikeste.

Ukse taga olejad:

"Ei me' karda rikudessa

Karda katki raiudessa

Meil on hulgas ukse seppa

Sajassa sagara seppad. -

Ke teeb teile ued uksed. -

Tehke lahti laiad uksed

Sisse siidised tulevad

Kalevised krapsastavad

Roholised ropsastavad.

C. Mõrsja ja peiu laitmine, kiitmine ja õpetamine

Pruudi poolsed vasto

Pruudi poolsed naised laulnud saunas tõistele vasto:

Peiokene poisikene

Vävikene veigukene

Õe mies madalukene

Kas võttid soelta silmad

Või võttid karulta kõrvad

Hundilt hullu meelekese. -

Et sina teesid meile tulla

Meie õuveje õsata

Meie suureje suguje

Rahakaie rahvaaie.

Kulda penninge pereje

Vana taalderi taluje. -

Ei õle neiduda kodoje

Neido läks linnast linti tooma

Neido läks poest poordi tooma.

Peigme poolsed vasto

Peigme poolsed naised laulnud vasto:

Neido läks Viro vihtlema

Narva naba tõstamaie

Neio asjad jo ammo käes. -

Kerjajad kantsivad kärasid

Sandiga saadeti sõnumid

Et oli saksaga saganud

Mõisa poisiga maganud pag. 1425

Isandaga ümber käinud.

saunas lauldud vasto

pag. 152 Kõik noored inimesed ei õle oskand ka mitte regi virsi reegotada. Üks kõrd johtoned kõik noored inimesed peigme pool pulmas õlema, ei õle õskand ise pulma viisi veeretada, naad palkanud ühe vana moori oma eest reegotama (laulma). - Selle vanamori minia aga õld pruudi poolt pulmas ja laulnud saunas ämmäle vasto:

Las küsime kanatame

Kas on kodosed koerad

Vai on väljas palgolised

Kui on kodosed koerad

Siis antke neile appatust

Ja tõstke tõrre loppotust

Kui on väljas palgolised

Siis antke kaigast kaula pääle. -

Nüüd juba sõidab sandisaaja

tühja tünneri vedaja

vana vaadi vitsutaja

tänani õlen tärkimata

oma peiu peitelilla

nuori mieste nugi'illa

Peigme poolt naised ebamõrsjale

Ämmakene, äiakene,

Tükkis tütarta minule

Pakkus paljasta maguda,

Kuhu pean paljaka panema

Ihuliku istutama;

Paljas võtab palju ruumi

Ihulik enam aseta.

Üvast neidu üpitage

tasa neidu tantsitage

titt on neiu tiiva alla

värdijas vüö vahelle

tingut tingut täkokene

tingu tiineta vedada

kahekõrdast kõõrutelle

neidusel on neljad reied

kahed reied kaasikille

magu saab mära vedada

reisi ruuna ringutada

Tooge tonti tantsimaie,

ahjuarki astumaie,

vana luuda luusimaie!

Tasa, tasa, targu, targu

madalasta, margu, margu!

Tasa'ga neiu tantsitage,

madalasta margutage:

Eks tal tited tiiva alla,

äbarikud änna alla,

värdijad vöövahele?

Nüüd tehakse uks lahti

, pruut paneb igale kaasikule ning naestele vööd kaela. Parast seda lahevad kõik ühes saunast toa juure. Sääl õlut juues ja juttu puhudes

mõõga isa naine

Nüüd tehtud sauna uks lahti, mõõga isä naine trüüganud kõige ees sisse. - Pruut istunud taga sauna nurgas järi pääl oma kasikuga rinna. - Tõised naised kes tämägä saunas on õld, õlled kõik seisukille. Mõõga isa naisel õld õbe kett kääs, selle ketti külles õlled este sangaga rubla tükk, siis pärlid või elmed vahel ja jälle siis rubla tükk; ninda et selles kettis rippunud 7 ehk kaheksa sangaga õbe rupla tüki; kelle iga ühe vahel 5 või kuus pärli õlnud. -

Mõnel mõõga isa naisel õld õbe ketti sees õbe valandik; siis mõned elmed, ja kaks sangaga õbe rupla tükki, (kellel jälle elmed vahel;) seisnud kummalgi pool valandiku. - Ühes käes oidnud mõõga isa naine seda kuuldud ketti, tõise kääga tõukand ta naisi oma eest ja ööld:

Eest tõukan mehise metsa

Tagant naisise tänava. -

õbe kee pruudi kaala

Nüüd viskand ta selle õbe kee rupla tükkidega pruudi kaala ja öölnud:

Oma lehmikene

Võõras kellokene

Se sinule, Me minule.

Violi mängia mänginud, ni kui ööldes

pag. 154 Nüüd pruut kinkinud sisse tuliatele igale ühele märkä kenad, siniseid, punaseid ja kirjud lintisid; aga violi kaala ümber sidond unitu suure kimbu lintisid. Selle aja sees tulnud ka mõõga isa senna, võtnud pruudi kääst kinni se võtnud kaasiku kääst kinni, ninda menned naad kolmekeste käsistiku kuni tuppa. Violi mängia käinud kõige ees, tõised naised tulnud kõik nende taga. Violi mängia mänginud kui saunast tuppa läksid, violi pääl selgeste, ni kui ööldes

Tuule tänna tõtta järele. -

Tuule tänna tõtta järele. -

peigme pulma naised, kui tuppa saaned

Kui tuppa saaned, kus peigmees ja peiopois ikke laua juures riides ja kübarad pääs ja tõised mehed nisamati penkidel ehk kus said istuned, siis laulsid peigme pulma naised:

Eivad tea meie mehed

Kus need käisid kaasa naised

Need käisid pune puessa.

Siidi lõngade pesassa.

Se neido punessa käinud

Se on korjand kolle oksad

Maiastand manara juured. -

Naised laulnud

Mõõga isa täristanud mooka vasto lauda, peigmees istonud peio poisiga lauas, ei õle tegemistki teinud, et jo pruut toas õli. - Naised laulnud:

Peiokene poisikene

Kergitä kenä kübärä

Tee au neidusele

Au neiduse isäle

Au neiduse emäle.

Peigme poolt naised

Nüüd kergitanud peigmees kübara ja andand pruudile teretades kätt, mõlemil õlnud valged sõrmkindad kääs, nüüd istunud ka pruut peigme kõrva lauda. Ka tõised pulmalised istuned kõik riides, lauda. Ei söönd ega joonud miski, pruut vaatas äbelikult enese ette maha ja istus pool serviti ehk üht külge pidi peigme poolt välla.

Peigme poolt naised laulsid:

Mis sina neiu vili vaatas

Ja seisad servi peio poole.

Kas on kuube kurja toime

Vai on vammus valju toime

Ku ise kulda toime

Valu ise vaske toime. -

pruut riide ehtides

Nüüd tulid kõik lauast vällä ilma söömata, tegid riidest lahti, ja varsti toodi pulmalistele soja õlut pisikeste kibeste ehk kannudega jua. Soja õlut sõendeti või keideti ja siis pandi siirupi ehk kerje mett, ehk kloppiti toored munad sinne ulka, nüüd jahutadi ninda jahetaks et kibeste seest rüüpides suu nahka ei kõrvetand; selle järel kanti suure pitka ja ümmarguste pannudega liha ja veri vorstid lauale, ka suured puused suppi vaagnad suppiga täidetud ja nende kõrval suured pitka varrega puu lusikad, vaagnad ja lusikad tegid eestlased se kõrd ise. - Ka rukki leib ja otra seppik on se kõrd pruugis õlnud. Nii kui Leeno Martpõld rääkis, kes Lüganuse kihhelkonnast Saka külast Päite on toodud, et 1836 aastal ei õle Sakka külas rohkem kui ühes talos õstetud ümarguse lavaga lusikad õld. - Pruudi talos peetud päiv pulmi, kui öse sinne sõideti siis tõine ööse sõideti säält peigme talosse. -

D. Mõrsja lahkumine vanemate kodust

kaovad tunnid ning varsi on aeg käes, kus peigme poole tuleb talluda. Peigme kaasikud ja naised laulvad: 

- Ehi, ehi neitsikene

Ehi meie meeste kaasa

Saa meie saaja kaasa

Valmista vanema kaasa

Kui pruut kauaks jäi riide ehtides, siis laulsid peigme poolt naised:

Neitsikene noorukene

Mdä sa veedad velvidessa

Küla külmissa tubissa

Koledissa hooneessa

Mdä veedad neitsikene

Kas kuud küüle särki

Äia särki ääresteled

Nau paigast narmasteled?

Kui õled neidune tehnud tööda

Keri need lõngad keräle

Too meile tullessasa

Meil on piirad peiu tehtud

Niied ämma nikkerdetud

Suga äia sooridetud.

Kui't õle, ella, enne teinud,

vaene, enne valmistanud,

kui õle valmis – õle vajagi!

Tee meila õllessasa!

Meil on piirad peiu tehtud,

Kangaspuud küü kuotu

Suga äia sooritetu,

Niied ämma niksutetu.

Pruut istub isa sülles

ning ootab millal teda säält ära tullakse tooma. Lauljad laulvad peigmehele:

- Mida veedad velvideni,

Pead kaua kallistasa,

Küla külmissa toassa,

Koledissa kammerissa.

kannab vankrile

- Selle pääle tuleb peigmees kisub pruudi isa kaisust ja kannab vankrile.

Selle hobuse looka kus pruut pääl istub saab paar kindaid seutud.:

Kes rutem looga peigme kodu maha saab selle saavad kindad. Aga, et kindad teistele ei saaks, siub pruudi sõitja looga kõvast pääle, hobust resti rakendades.

Pruudi poolt lauldi vasto:

Peiokene poisikene

Kas tõid seda oosta kaasa

Kas said seda saanikesta

Miska veeta meie neiu

Kui et toonud ei õle tarvis

Kül veavad isa obosed

Venna allid veeretavad

Punasella via pruuti

Kimmelilla via kirsto

Allil via ande eida.

Mustal muuda rideeida.

Peigme poolt lauldi vasto:

Neiukene norokene

Mis teed kaua kamberissa

Seisad seinade vahella

Kas kuud küile kuube

Või napsid naole särki

Neitsikene noorukene

Too niidid tullessani

Küllap kuud ollessani

Meil on piirud peio tehtud

Kangas puud küi kogutud

Nied ämmä nikutetud. -

Pruudi poolt lauldi:

Peiokene poisikene

Andsid aiga kasvatada

Anna aiga ehitada

Kaua ehikse isatu

Kaua ehikse ematu

Kaua vaine vöötelekse

Sue paada neitsikene,

Sue pääda, arja pääda,

Sugu tõi sua Virusta,

Isa arja Arjumaalta

- Neitsikene, noorukene,

Nüüd soed hiussianna,

Lahutelled lokijanna,

Kui neid kulla keerdeeida,

Õbe niidi õigeeida,

Tulevalla neile aegulla,

Kui sued hiussianna,

Lahutelled lokijanna,

Soed kui kuusista käbija,

Kadakasta kaabeeida,

Siis need murduvad mureje,

Neitsikene, noorukene,

Nüüd oled silmista sileda,

Nüüd oled põskista punane,

Nüüd on kõrged korva ääred,

Tulevalla neil aegulla,

Lähed karja saatamaie,

Küsivad külatsed naised,

Vaidelevad vallanaised,

Neitsikene, noorukene,

Miks oled silmista sinine,

Miks oled põskista põdenud?

Kõrva ääred kolletanud,

Mokad mustasta vedanud?

Ei tõhi sina öelda,

Ei tõhi kõhe kõnelda,

Et on peiu piitsa armid,

Peiukene, poisikene,

Tunsid via mu õdeda,

Tunsid via, tunne oida,

Tunne targaste elada,

Älä sina lase laste lüüa,

Sulase suu avada,

päivilisi pääle käia

Seisa aiasta iessa,

Vahe uksesta vahela,

Ahju eessa abimeesta.

Seisa iessa kui see seina

Raiu vastu kui see rauda

Peiukene poisikene

vävikene veigukene

ari kinni haka kaula

kui susi sia lihale

karu tõuras karjueie

ära võttid ära võidid

ära pettid ära peidid

ära said ära salata

ära võttid või tegija

noore koore kopputaja

õppeta ise ilusti

kui lähed rehte peksamaie

kukkepuust tee kuodikene

vahterane varrekene

kui ep saa kuodid korda lüiä

tie siis niidist piitsakene

õlekõrrest õrrekene

mine siis naista naljatamma

küll siis kuodid korda käivad

Tuled meile tõise kõrra

Toon sulle alla annetessa

Padi pääle paisetassa. -

Pruudile lauldi; kõik pulmalised ühes:

Nutta nutuksed kodoje

Itkemed isa majasse

Kui et nutta mennessani

Küllap nuttad õllessaani.

pruut nutab

Ära pean mina minema,

ära pean, kallis, kaduma,

ära äästa rahva'asta,

paremasta paikidesta,

5 avi, ulgasta ujuma,

tedre, teistest lahkumaie,

part, jo paarist lindamaie!

Ära pean mina minema,

ära peab abi tulema,

asemiki annan muile,

paigad teistele tõutan:

5 karja annan karu kätte,

põllud põtra pööritelle,

arumaad jäneste joosta.

Oi käed minu kälised

Sõrmed sõsarukesed

Jalad virve vennakesed

Laske käia kaksi kätta

Kaksi kätta, kümme küünta

Vierta viisi sõrmekesta

Käe tõttu käidanessi

Sõrme tõttu sõidanessi

Ei isa ivija tõttu

Ei venna veiste tõttu

Ehk õleks isa ilmi rikas

Veli Kuuramaa kuningas

Õde mõisa neitsikene

Ei tule minu tuesta

Ei astu ane avista

Viere ei värvu vaagenaie

Karga ei kana katelaie.

Ehk õleks ürjel üksi lehma

Kaasala kanada kaksi

Tuleb minu tuesta

Ja astub ane abista

Viereb värvu vaagenaie

Kargab kana katelaie.

Peigme poolt lauldi:

Ärä itke neitsikene

Kül õli vilja velje ella

Iired uppusid erne salve

Rottid rohkest rukki salve

Kassid kadosid kaura salve.

Mari marja neitsikene,

Miks pidid eledad elmed

Miks pidid kullad kumedad?

Sest sinu sirgu silmatie

Õbe pärga õssetie.

Neitsikene noorukene

Ära kurda ära karda

Tõrgu meile tullessa

Ära sureb ämmä kurja

Ära sureb äia kurja. - -

Küdi läheb küla väiksa

Nado viakse mehele

Siis jääd ellaga elama

Marjaga maea pidama.

Pruudi emäle lauldi; kõik pulmalised ühes:

Küll õlid vaide, naisukesed

küll õli ale andessana,

paha õli välle pannessana!

Kesse peseb eide põugu,

uhub eide uued särgid,

pere riided pehmiteleb?

Udu uhub uued särgid,

kaste kannab kuivama,

alla aiale asutab!

Pruudi emäle laulsid kõik pulmalised ja lappulised ühes:

Vott vott eite noo noo eite

Kuit sina eite enne ei nutta

Nuttad omme ommikulla

Lähäd aita katsumaie

Aitt on arva rietesta

Nurk kirstusta tühije

Siis tuleb tüttär meeleni

Veel pidin tüttarta pidama

Kuit sina eite enne ei nutta

Nuttad omme ommikulla

Lähad kaivult vetta võtma

Kaivu kok tuleb kaulajeni

Siis tuleb tüttar melejeni

Veel pidin tüttarta pidama

Kuitt sina eite enne ei nutta

Nuttad omme lõune aala

Lähäd pinust puida tooma

Puu pinu tuleb kaulajeni

Siis tuleb tüttar meleje

Veel pidin tüttarta pidama

Kuit sina eite enne ei nutta

Nuttad omme õhtu ella

Lähäd kalja laskemaie

Kalja asti auguteleb

Enne mind veela peeti

Nüüd mina kuivile kobisen

Vahel koppotad kõvaste

Vahel jättad vallalista.

Pruudile lauldud:

Neitsikene norukene

Jätta kodo vied viisid

Vied viisid ja kolmed kombed

Ära õle kerge keetamaie

Libe leenta mekimaie

Meil on ella eidekene

Se on kerge keetamaie

Libe leenta mekimaie. -

Neitsikene noorukene

Õle kerge kedramaie

Tragus vokki tallamaie

Käre kangasta kudumaie

Siis sind kiideta eaksa

Hea naise tüttareksa

Targa naise taimedeksa

Hea naine on õppetanud

Kallis naine kasvatannud

Palju parem paigale pannud

Neitsikene, noorekene,

Kui tahad taluje tulla,

Õle ommiku usina,

Enne valgeta varane,

Enne koitu kuulelikku,

Älä sina kuule kuke äälta,

Laka linnu laulamista,

Vahel kukk varagi laulab,

Vahel enne valgeetta,

Vahel koidiku iela,

Mine õue katsumaie,

Löö silmad siulikuie,

Õtseti õdava pääle

Siulik näidab selgeeste,

Õdav näidab õigeeste

Siulikas minije märki,

Õdavas on orja märki,

Õle ommiku usina,

Enne valgetta varane,

Pühi tuad, kasi lauad,

Kasi kattuse alused,

Pühi sina õued õunapuised,

Pühi sina tuba tuiskimatta,

Kanna kätkid käskimatta.

Vie vesi vedelemata,

Pane panged paugumatta,

Siis sind üieta üvasta,

Üva naise tüttaresta,

Targa naise taimedesta.

Mari marja tütereni

Ole ommiku usina

Enne valgeta varane E

nne koitu kuulelikku

Enne päiva pääsukene

Tuo sina uksile õluta

Sagaruile saamas vetta

Et ei ulu uued uksed

Kalju kaskised sagarad

Sinu ella ulkudesse

Käimassa käskujalga,

Siis sinu üüetaks üvasta

Üva eide tütaresta

Üva eit on üpitanud

Kallis eit on kasvatanud

Veel paremb mehele pannud

Mis menija mendavan

Mis kälide käidavan:

Tuli lukuta tuassa

Kaiv on kaaneta mäella

Sigulaut on võtimeta,

Sie menija mendavan

Sie kälide käidavan.

Ehk siin külla kiidetasse

Ja siis ulka oodetasse

Küll on külla oidijuda

Vara kokku korjajuida

Küdi istub külla pealla

Nadu nauri koopa pealla

Äi on salvu serva pealla

Ämm ju kulbi varre pealla.

Neitsikene noorukene

kirja pihta peenikene

kui tahid talusse minna,

talupoja poigitelle,

hakkad põukuje pesemaie,

korja nirtsud korja nartsud

orja riided ukse eesta,

pere riided pengi alta,

laste särgid sängi alta,

löö siis hästi Äia särki,

Äia särki Ämma särki,

küdi särki küllakasta

Nadu särki nappakasta

Äia särk on laia laida,

Ämma särk on pikka pihta.

Parem on küdide külla

Kui on nadude nalja.

Küdi meneb kündemaie

Äiapoeg äestamaie

Nadu naksutab tuassa

Aljastelleb ambaaida.

Neitsikene neitsijani

Kui su äi ästi ei räägi

Kui su ämm ästi ei räägi

Küdi küllakas kõnele

Nadu valge naurasteli

Et võta algu ahju iesta

Lõmmu lee lõukaalta

Este lõhu äia lõuad

Pära lõhu ämma lõuad

Küü küljeluud tümmita

Nao valge pea vanuta

Küll sinu äi siis ästi räägib

Küdi küllakas kõneleb

Küll sinu ämm siis ästi räägib

Nadu valge naurastelleb.

Järel tulev laul sai neiule lauldud

, kui ta juba pruut oli. Muidugi tegid seda kaasikut, kes pruudile avis pulmade vastu valmistamas kaisivad.

Kui kasvid sina koduna:

Kodussa sina maksid kulla,

Majassa sa maksid marja,

Isa õuessa hõbeda,

Veering velje põrmandalla.

Õlid kui muna murula,

Käisid kui kera kelula,

Kui see õuna päälla õue,

Kui see sibul päälla silla,

Kui see kaku karja teella.

Nüüd saad teiseje taluje,.

Pere-eie voera-aie,

Taluse paha tabaje.

Sääd nädala õllenesta,

Kuu kaua kulunesta,

Siis et maksa maasta rooja,

Õlekõrt ei õue päälta,

Pohukest ei põrmandalta.

Et maksa sedagi maada,

Me' on alla jalgudella;

Et maksa sedagi vetta,

Me' on seessa leibadella.

Hoorad kuuled hommikulla,

Pordud kuuled puhtealla,

Litsed liia valgella.

Seni kurjad kuulemata,

Kui on kuke laulamata.

Kui saab kuke laulanesta,

Siis sul kurjad kukutassa,

Meele pahad pakutassa,

Sõnad alvad annetassa.

Pruudi sugulased laulsid pruudile:

Kui sina lähäd kodonta

Veered venna põrmantulta

Lahkud isa majasta

Jäävad nurgad nuttamaie

Pingid silmi pühkimaie

Ahjuke aga alatsemma

Nurgad nuttid et õli noori

Pingid nuttid et õli peeni

Ahi alatses et õli ainis

Et õli kallis kuhja looja

Sale saatude tegia

Armas akki istutaja

Kuhjad kundaje nägisid

Akjalad Alu tahaje

Sedap naursid Narva saksad

Imestid Iru isandad. -

Et õlid naprad naiste tehtud. -

E. Vastuvõtt peiu kodus

Selle hobuse looka kus pruut pääl istub saab paar kindaid seutud.:

Kes rutem looga peigme kodu maha saab selle saavad kindad. Aga, et kindad teistele ei saaks, siub pruudi sõitja looga kõvast pääle, hobust resti rakendades.

Peigme kodu saades laulab sae:

Peiokene, poisikene,

eile läksid kui isändä –

tänä tuled kui kuninga:

tood emändä tulessani,

saiasööja saanissani,

vardalööja varjassani!

Jumal teaneb vai ep teada:

ehk tood eidele emändä,

audujale augutaja,

toojale toogutaja!

Ehk toob puud tullessani,

kaikad kahessa käessa,

miska lõhub ämmä lõuad,

miska lõhub äiä lõuad,

küdi külleluud tümitab,

nao natta kukkuteleb!

(pruut laulab)

"Minu hella velvideni,

See õli püssile pureda,

Käsi rauale kareda,

Lasi teela tetre parve,

Arula haraka parve,

Põtra parve põõsaessa,

Karu parve kaugeelta,

Siit ep me kauast viibisime.

Lapuliste laul õues:

Jo tulekse, jo näikse,

Kui tuuakse hüva neida,

Siis muru muhaldeb

Aia äered haljendavad:

Kui tuua paha neidu,

Siia need murud mustelevad,

Aia äered allitavad

Seina äered seenetavad.-

Peigmehe sugulased laulsivad, kui veike pruut oli, järgmis.:

Minu ella vennakene

Kuu uuras ukse iessa

Päiva piiras piitujassa

Nädali väravajassa

Luuli suuri tuodavaie

Pikka pilluteldavaie

Tuodi mütti mätaesta

Kämmariku kändaasta

Siili sam̄elde siesta

Ei sie sitta sõtku leiba

Tallekene tallu välja,

Äbariku maad äesta.

Pruudi poolt vastati

Küll sie sitta sõtkub leivad;

Tallekene tallub väljad,

Äbariku maad äestab;

Neid on niitand niegi põllud.

Laamind niegi laiad väljad,

Mis on kündand kümme paari,

Äestand obu üheksa.

Miesta seitse siemendanud:

Saadik teie siilakuida

Siilakuida viilakuida

Kahe kuke künnatunda

Araka äestetunda.

Küll seda kõhta kiideldi

Kiideldi ja oobeldi

Ööldi kuused kulda jooksemaje

Sarapuud raha sadamaje

Tammed metta tilkumaje!

Ei siin jookse kuused kulda

Ei sa'a sarapuud rahada

Ei siin tilgu tammed metta -

Tuli on lukuta toassa

Kaiv on kaaneta mäela

Sealaud on võtmeta!

vankrilt maha

Jo tuleb, tulendeleb,

kõik puud punendelevad,

paed lausa lõhkenevad,

kived kilguvad jalussa.

Juakse, eite, jõua, eite,

käi, eite, kärme'esta,

too kambrist vana kasuka,

kuhu toomi tõssetakse!

jua näib lumi tulema,

lumetükki luigastama!

Seda'p õvveni uati,

Seda'p väräva valati.

uati uuta pühkijada,

seinaääre siivujada,

kava ääre kasijada!

Nüüd tõin eidele esiku,

audujale asteliku,

tuojale tulepuhuja,

kandajale kaljatuoja!

Nüüd tuleb peigmees ning tõstab pruudi vankrilt maha ühe kasuka pääle, mida peigme vanemad selle tarvis sinna toonud. Kasuka pääle jätab pruut paari suke. Pulma rahvas astuvad tupa, kus varsi selle pääle pruudile latu pähe pannakse lauluga:

Tere, lingud, tere, langud,

tere, pierud, tere, parred,

tere, uued uksepiidad,

kadakased kannukõrvad!

Ämmakene, äiakene,

vävikene, veikokene!

Mis te' kaua katselette,

ulu aega uotelette?

Kas te sääte säärijanna;

vai tasute tallajanna?

Juba eit on säädand sääred,

auduja tasonud tallad.

Ämmäkene, äiakene,

vävikene, veikokene!

Kas tõid õuve hoidijada,

veravaije vardijada,

karja=aia kaitsijada?

Ämmakene, äiakene,

vävikene, veikokene!

Jumal hoitku teie õuve,

Maarja kaitsku teie karja,

looja varjaku veravaid!

H. Linutamine ja põlletamine

??

Isamees ilusikene,

Peiupoiss punasikene,

Saja kül vanem kulda saksa,

Päästke see sõsar sõvasta,

Vaene vangi riietesta;

Mu õe õlad vajuvad,

Pihad piened pakatavad.

E. G. TANUTAMINE.

424. TANU PANNAKSE ELUAJAKS.

929 1. Vt. Pulmalaulude tsükkel, lk. 599: Nüüd pannakse igilinale... (värsid 1–5). H II 8, 784 – Johann Petrovitsch 1889.

425. TANUTAMISE SÕNAD.

930 1.

M. Kirikmar: Niisugune lugu, kui kutsuti ämm tanu panema minialle. Ämm tuli siis, võttas tanu ja pani tanu pähä ja siis lõi miniale plaksti viel sedamuodi ja siis ütles, et

Unusta uni,

ja mälestä mäng!

Pia mies mieles!

Viel ütles tagajärgi.

R. Mirov: Aga palju sellest aega tagasi on, kui niimoodi tehti veel?

M. Kirikmar: Ma olin siis kaheksateistaastane. Olid pulmad sial Aidu taga. Minu onotüttär Lüganusest.

KKI, RLH 61:11 (18) Lüganuse k. – Ruth Mirov, Ülo Tedre < Maali Kirikmar 1961.

931 2.

Tanu pähe panemisel ütles tanutaja (tavaliselt peigmehe ema) noorikule:

Unusta uni,

mälesta mäng,

pia nuor mies mieles!

KKI 47, 134 (7) Aidu-Nõmme k. Saarde t. – Ingrid Sarv < Linda Källo 1962.

579

3. 932

Siis kui minule tanu pähä pandi, siis kui laulatamast ärä tulima, siis siie, peigme maja tulima, siis. Noh ka lauva taha ehk. Tõisepuol lauda siis nuorpaar istus ja siis noo jumalasõnaga siis ikke lueti juo sulle moraal ette, kuda sa piad elama. Siis ämm lei mulle sedäsi vasta põske, et:

Unesta uni ja mälestä mäng

ja pia nuor mies mieles!

KKI MT 376, 25/6 Kõrkküla – Aili Univere, Aino Källo, Eevi Ross < Olga Trummal 1963.

4. 933

Eha Viluoja: Kes see tanu pähepanija oli?

Mare Pungas: Tanu pähe pani pruudile kas pruudi ämm (peigmehe ema) ehk kui ema ei õlnd, siis isamehe naine pani pruudile tanu pähe. Ja siis isamehe naine sai ka tanu pruudi poolt. Ja siis ämmale tanu ja keegi kolmas õli ka, kes sai tanu. Ämm ütles pruudile niimuodi, kui tanu pähe pani:

Unusta uni,

mäleta mäng,

pia nuor mies mieles!

KKI, RLH 79:6 (1) Püssi – Eha Viluoja < Mare Pungas 1979.

Nüüd pannakse higi linale,

Higi lattu pää laele,

Ennast vanendamaie,

Igada lühendamaie,

Pääda allie ajama.

peigmehe ema või mõegaema

tanutaja

lõi sedäsi vasta põske, et

Unusta uni

mälesta mäng

pia nuor mies mieles

* - Pulmarahvas istuvad lauda sööma.

Pärast söömist jagab pruut panimed, kus juures kaasikud laulsid:

"Puna põske neitsikeine,

Punased panimekesed.

Valge pääga neitsikeine,

Valged pääd panimekesed.

Panime saajad laulvad:

"Üvad vööd, üvad panimed,

Ladusamad lapse lahjad,

Sädusamad sääre paulad.

noore paarile aset tegema

- Aeg on magama minna. Pruudi kaasikud lähvad noore paarile aset tegema, kus juures ise laulvad:

?? Lähmä sängi katsumaie,

kas on mullu tehtu sängi,

tunamullu toodu lauad!

Kas on sammas sammeldanud,

kõrjalaud one kõmmeldanud?

Ei ole sammas sammeldanud,

kõrjalaud ei kõmmeldanud –

vast on eile tehtu sängi,

tunaiele toodu lauad!

Kas oled tehnud heinusida,

Haida härga päidasida?

Kui et õle tehnud heinusida

Heinusida peenusida,

• Peiu poiss an̄ab sel ajal oma enese tehtud kibesest olut ja viina.

Noore nooriku magada

Oa kauna oa kaula

Liiva sääre lingutile.

En pane palakujani,

Visu villa vaipusida,

Teie pitkile õlile,

Kõverile kõlkajale,

magama

Selle pääle asutakse magama; muud rahvas muidugi õlgidella, õlgidella põrmandalla.

Hommikul

??

632. Pulmaliste äratamine.

ERA nt. 2808 B 1118 C

VK III 280

1. 1608

Üles reiele, miniad,

kälised, käsikivile,

veljenaised, veskitiele!

Juba äia süöti ärjad,

juba ämma lüpsi lehmad,

nadu kallis saati karja

Lähme nüüd kana katsumaie,

kas one kukke kurja tehnud:

ümbriku üles ajanud,

linapõlle liigutanud?

- Hommikul teretab äm̄ minijat sonadega:

Tere, tere minja

Maga-kammerist tuldud asi."

• - Noorik vastu:

"Veegu poigas

Veegu endas."

sööma õhtu

Päev kadus vanadel magust juttu vestes, vahete vahel vana marjukest rüüpates õige ladusasti mööda. Nooremad viitsivad oma aega tandsides ja valtsides.

(pruudi poolt)Kaasik algas tantsu:

"Õeke, õigakeke orred,

paeke, painuga parred!

Andke seinad sinna poole,

et saab kaasiku karata,

saba lüüa saaja naene!

Õhtul voeti parast söömist lahja jagamine käsile.

Linnukesed, langukesed,

La lüsilen, kuulaelen,

Kas on meie marja maada,

Meie marja kirsto maada,

Kui õle meie marja maada,

ane riiete aseta

Ümber üpitan obose,

Tasa ratsu rakendelen,

Vien mina kuldase kodoni,

Marjase isa majale, -

Küll on meie marja maada,

Meie marja kirstu maada

Seda õueni uotin,

Muru muhatellesi,

Uotin õue pühkijata,

Kaevu ääre kaapijata,

Seina ääre sirbijata.

Nüüd tuleb rikka riisumine, kena kirstu katsumine, valge vakka vaatamine: Ööldie, üteldie, räägitie, valestätie, üöldi küllä jua õlema, vara palju vaivamaie! isamies saab rihesukka – siegi sukk one suitsetannud, pillipuhi saab puole paela – siegi puiesta punutud, kaasik vüöõtsukese – siegi niinekildudesta,

lapuline

Meie neid on ammu valmis

üks on vöö tal vakkassa

seegi pooleldi peetu

üks on kinnas kirstu'essa

seegi sõge sõrmitu

pruudi poolt

Kas meil puudub pulmalisi

või on vaja varrulisi

või on kaasikud kasinad

et siin laulvad lapulised

kitsekarjatsed kõlavad?

lapuline

ära pane pahast poisikene,

kogematta johtosin siie

mina'p põle peris pulmaline,

mina õlen lipulapuline,

mina õiskan aia tagant:

tooge mulle tuomikuida,

muhedaste mustikuida,

mina mekin mielta müeda,

katsun kannu ääri müeda.

pruudi poolt

Eks te annud ammu teade

Tunamullu toonud teade,

Et teil palju paljakaida

Enam hilba albakaida

Ma oleks korjand koti takud

Eietand puu ebemed

Siis oleks saand naul naastulised

Siis oleks saand küil küüsilised.

Lapuliste laul toas:

Ma küsilen kuulajalle,

Kas õled punassa käinud,

Kõlla einissa kõnelnud,

Maranasse matka annud?

Kas jooksid joginegi,

Karga'ased kaldaaie?

Kas õlid kõllad miele'essa,

Urumed südamelassa?

Vai õlid mehed mieleessa?

Vüö tõid loetajalle,

Põlle paula laulajalle,

Pani lapse hoidijalle.

Õle terve neitsikene,

Õle terve tehtudassa,

Vaine vaeva nähtusassa.

Vöö sai loetajalle,

Põlle paula laulajalle,

Pani lapse hoidijalle.

Puna põski neitsikene,

Punased panimekesed,

Valge pää neitsikene,

Valget pääd panimekesed.

Lahjad tuuakse kilmituga lauale. Nooriki vend põrutab piitsaga vastu lauda, hüüdes:

"Ämm, äm̄ vaka lunastama!"

Esimise ja teise küsimise pääle äm̄ ei tule veel, alles kolmandama hüüe pääle ilmub ämm ja küsib:

"Mis vak maksab?"

Tale vastatakse:

"Viis vana, kuus kõva

sada saksa taaldri."

lahja jagamine

Selle paale viskab äm uhe krossi ning jagamine alganeb. Esimised saajad on muidugi peigme vanemad, siis vennad ja õed; taga järel muud sugulased. Seda suurt roemu, mis kingitus nendele teeb, näitavad sellega üles, et maast üles üpavad, ning selle juures "aitäh" hüüdvad. Pärast lahja jagamist kutsutakse jälle kõiki nimepidi laua juure, kus neile esite paar napsu viina andakse, aga siis üteldakse, et joojal natukese siia maksta olla. Jooja viskab paar kopikat ja tahab ära minna. Kuid teda ei lastakse, ööldes: see ei tasu veel viimseidki napsusid, kes maksab muud pulma ajal joodud napsid. Niisugune kauplemine kestab senini, kuni jooja paber raha paneb. Parast raha panemist tuleb kinkimine noore paarile. Kingitused on, muidugi, kinkijate seisust mööda. Lahja jagamine, rahapanemine, ning kinkimine votvad aja käest ära. On nad mööda, on ka hommik käes. Ennamiste peeti pulmad ja peetakse praegugi: üks päev pruudi kodu, kaks peiu kodu.

Ära mines laulvad pruudi õed ja vennad:

"Peiukene poisikene,

Meeste kanda kaunikene,

Tundsid tuua minu õdeda,

Tundsid tuua? Tunne hoida!

Ära lase laste lüüa,

Pääle tulla päivilise,

Sulase suu avada;

Ole aiana vahela!

Seisa seinana eessa!

Ära lööne ühesta süüsta,

Ära toisesta tõrele,

Ära kopa kolmandesta

Näpi näida neljandesta,

Võtta vitsa viiendesta!

Kui teeneb vihada viisi,

Ja teeneb pahada palju,

Hulga hukaneb munija,

Kaotab kana pesija;

Siis tee niidist piitsukene

Õle kõrrest varrekene

Miska lööned elladasa

Karisteled kallistasa.

Viited

• Sisukord