Viru pulm: Päite Pulmakombed

From Wikiversity

Päite Pulmakombed[1][edit]

Saaja saabumine mõrsjakoju[edit]

Kui sajaga pruudi talo ukse ette jõudsid siis lauldi neile vasto: Saaja sõit õld ööse. -


Illutt illutt sajakene[edit]

Illutt illutt tasa tasa

Ärge uksile aeaga[edit]

Kattusselle kargutage

Siin on ennegi eletud

Leib on söödud tõine saadud

Eile läksid Ersso saksad

Tuna eile Turgi saksad

Ei need rikkund räästaaida

Ega katkend kattusseida. -

Turgi voodid veel toassa

Lätti põhud põlveni põrmandal.

Kuhu tee kauaks vibisite[edit]

Meie ammu ootasime

Lihad leemeje lagusid

Kalad keesid kattelasse

Kas õli obo väsinud?

Või õli rattas katki läinud? -

Ehk õli telge teele jäänud? -


Peigme poolsed oboste pääl[edit]

Peigme poolsed laulavad istudes oma oboste pääl neile vasto:


Ei õld obo väsinud. -[edit]

Ei õle rattas katki läinud

Ega telge teele jäänud. -

Ilus ilm kodont tullessa

Saime teele võttis sadada.[edit]

Võttis looka lüia lunda

Ratsuti raesta lüia. -


Pruudi poolt lauldi:[edit]

Peiukene poisikene. -

Tule tõllasta mahaje[edit]

Sa maha sadula päält

Pista saapad saveje

Kulda kannuksed kuluje. -


Peigme poolt:[edit]

Las küsime kannatame

Kas on prudil vendasida. -

Kaul kannus jalgasida

Kes viivad peio obose[edit]

Ärgo tulgo üksi venda

Ärgo tulgo kaksi venda

Meie peiol suur obone

Tulgo venda viisi kuusi

Kes viivad peio obose

Meie peiol suur obone

Ei lase lasta lakkaleni

Pisukesta pirenegi

lapse lööneb lakkaleni

Pisukese pirendani. -

Ärge veege peio oosta

Ärge veege sõnnikulla

Ärge veege räästa alla.

Sado rikkub sõnnikulla

Räntsa rikkub räästa alla

Viige talli toa tahaje. -


Pulmalised läinud tuppa[edit]

Nüüd pruudi vend, või vennad, teinud peio obose rakkest lahti ja pruudi poolt pulmalised ja lappulised tehend tõiste saaja sõitjate obo- sed ka rakkest lahti. Pulmalised läinud tuppa, sääl õld laud joo söökide ja jookidega täidetud.


Peigmees ja peiopois istunud kübarad pääs lauda, mõõga isa tagunud ühte lugu mõõgaga vasto laudu täristades. - (Mõõka kannud ta ühte puhku vööl, välläs käies; aga sööma ajal rippunud mõõk mõõga isä pää kõhal laes.-)


Koik peigme pooltsed sajalised seisnud toas rided seljas kübarad pääs. - Saaja kaasanaised menned söökidega täidetud laua ligi vahtined söökide ja jookide pääle, ise akkand laulma:


Ei, teie viinad vihavad[edit]

Ei teie õlled punavad

Ei teie saiad saledad

Enne saand neidu nähjakse[edit]

Ja neido nime teadakse

Kas on pille või on pireta

Vai on Malle vai Mareta

Vai on Armas Annekene

Ehk on Libe Leenokene. -


Pruut pulma naistega saunas[edit]

Pruut ei õld mitte toas, vaid kasiku ja oma poolt pulma naistega saunas.


Peigme kaasanaised läined sauna poole, säält pruuti üles õtsima, violi eh toropilli mängia käind neie ees. Naised laulnud tee pääl mennes:


Siit on mennud sirgukene[edit]

Läbi paju pardikene. -

Siin on sirko seisatanud. -

Kinnitannud kingapaelu. -


Peigme poolsed laulnud ukse taga[edit]

Kui sauna ukse juure said, oidsid sees õliad pruudi poolt naised ust kinni, ei lasknud tuliaid sisse. Peigme poolsed laulnud ukse taga:


Mis mina oolin uhtudessa

Kardan katki raiudessa

Meil on ulgas ukses seppab[edit]

Sajassa sagara seppad. -

Kes teeb teile ued uksed. -


Pruudi poolsed vasto[edit]

Pruudi poolsed naised laulnud saunas tõistele vasto:


Peiokene poisikene

Kas võttid soelta silmad[edit]

Või võttid karulta kõrvad

Hundilt hullu meelekese. -

Et sina teadsid meile tulla[edit]

Oskasid üle orude

Määrasid üle magede

Meie suureje suguje

Kulda penninge pereje

Vana taalderi taluje. -

Ei õle neiduda kodoje

Neido läks linnast linti tooma[edit]

Neido läks poest poordi tooma.


Peigme poolsed vasto[edit]

Peigme poolsed naised laulnud vasto:


Neido läks Viro vihtlema[edit]

Narva naba tõstamaie

Neio asjad jo ammo käes. -


saunas lauldud vasto[edit]

pag. 152 Kõik noored inimesed ei õle oskand ka mitte regi virsi reegotada. Üks kõrd johtoned kõik noored inimesed peigme pool pulmas õlema, ei õle õskand ise pulma viisi veeretada, naad palkanud ühe vana moori oma eest reegotama (laulma). - Selle vanamori minia aga õld pruudi poolt pulmas ja laulnud saunas ämmäle vasto:


Las küsime kanatame

Kas on kodosed koerad[edit]

Vai on väljas palgolised

Kui on kodosed koerad

Siis antke neile appatust

Ja tõstke tõrre loppotust

Kui on väljas palgolised

Siis antke kaigast kaula pääle. -

mõõga isa naine[edit]

Nüüd tehtud sauna uks lahti, mõõga isä naine trüüganud kõige ees sisse. - Pruut istunud taga sauna nurgas järi pääl oma kasikuga rinna. - Tõised naised kes tämägä saunas on õld, õlled kõik seisukille. Mõõga isa naisel õld õbe kett kääs, selle ketti külles õlled este sangaga rubla tükk, siis pärlid või elmed vahel ja jälle siis rubla tükk; ninda et selles kettis rippunud 7 ehk kaheksa sangaga õbe rupla tüki; kelle iga ühe vahel 5 või kuus pärli õlnud. -

Mõnel mõõga isa naisel õld õbe ketti sees õbe valandik; siis mõned elmed, ja kaks sangaga õbe rupla tükki, (kellel jälle elmed vahel;) seisnud kummalgi pool valandiku. - Ühes käes oidnud mõõga isa naine seda kuuldud ketti, tõise kääga tõukand ta naisi oma eest ja ööld:


Eest tõukan mehise metsa[edit]

Tagant naisise tänava. -


õbe kee pruudi kaala[edit]

Nüüd viskand ta selle õbe kee rupla tükkidega pruudi kaala ja öölnud:


Oma lehmikene[edit]

Võõras kellokene

Se sinule, Me minule.


Violi mängia mänginud, ni kui ööldes[edit]

pag. 154 Nüüd pruut kinkinud sisse tuliatele igale ühele märkä kenad, siniseid, punaseid ja kirjud lintisid; aga violi kaala ümber sidond unitu suure kimbu lintisid. Selle aja sees tulnud ka mõõga isa senna, võtnud pruudi kääst kinni se võtnud kaasiku kääst kinni, ninda menned naad kolmekeste käsistiku kuni tuppa. Violi mängia käinud kõige ees, tõised naised tulnud kõik nende taga. Violi mängia mänginud kui saunast tuppa läksid, violi pääl selgeste, ni kui ööldes


Tuule tänna tõtta järele. -[edit]

Tuule tänna tõtta järele. -


peigme pulma naised, kui tuppa saaned[edit]

Kui tuppa saaned, kus peigmees ja peiopois ikke laua juures riides ja kübarad pääs ja tõised mehed nisamati penkidel ehk kus said istuned, siis laulsid peigme pulma naised:


Eivad tea meie mehed

Kus need käisid kaasa naised[edit]

Need käisid pune puessa.

Siidi lõngade pesassa.

Se neido punessa käinud

Se on korjand kolle oksad

Maiastand manara juured. -

Naised laulnud[edit]

Mõõga isa täristanud mooka vasto lauda, peigmees istonud peio poisiga lauas, ei õle tegemistki teinud, et jo pruut toas õli. - Naised laulnud:


Peiokene poisikene

Kergitä kenä kübärä

Tee au neidusele[edit]

Au neiduse isäle

Au neiduse emäle.


Peigme poolt naised[edit]

Nüüd kergitanud peigmees kübara ja andand pruudile teretades kätt, mõlemil õlnud valged sõrmkindad kääs, nüüd istunud ka pruut peigme kõrva lauda. Ka tõised pulmalised istuned kõik riides, lauda. Ei söönd ega joonud miski, pruut vaatas äbelikult enese ette maha ja istus pool serviti ehk üht külge pidi peigme poolt välla.


Peigme poolt naised laulsid:


Mis sina neiu vili vaatas

Ja seisad servi peio poole.[edit]

Kas on kuube kurja toime

Vai on vammus valju toime

Ku ise kulda toime

Valu ise vaske toime. -

pruut riide ehtides[edit]

Nüüd tulid kõik lauast vällä ilma söömata, tegid riidest lahti, ja varsti toodi pulmalistele soja õlut pisikeste kibeste ehk kannudega jua. Soja õlut sõendeti või keideti ja siis pandi siirupi ehk kerje mett, ehk kloppiti toored munad sinne ulka, nüüd jahutadi ninda jahetaks et kibeste seest rüüpides suu nahka ei kõrvetand; selle järel kanti suure pitka ja ümmarguste pannudega liha ja veri vorstid lauale, ka suured puused suppi vaagnad suppiga täidetud ja nende kõrval suured pitka varrega puu lusikad, vaagnad ja lusikad tegid eestlased se kõrd ise. - Ka rukki leib ja otra seppik on se kõrd pruugis õlnud. Nii kui Leeno Martpõld rääkis, kes Lüganuse kihhelkonnast Saka külast Päite on toodud, et 1836 aastal ei õle Sakka külas rohkem kui ühes talos õstetud ümarguse lavaga lusikad õld. - Pruudi talos peetud [2] päiv pulmi, kui öse sinne sõideti siis tõine ööse sõideti säält peigme talosse. -


Kui pruut kauaks jäi riide ehtides, siis laulsid peigme poolt naised:


E i neiu eks sina jõua[edit]

Sa Salme riideje

Jo kippub küi obone

Väi täkku väänab päädä. -


Pruudi poolt lauldi vasto:[edit]

Peiokene poisikene

Kas tõid seda oosta kaasa

Kas said seda saanikesta

Miska veeta meie neiu[edit]

Kui et toonud ei õle tarvis

Kül veavad isa obosed

Venna allid veeretavad

Punasella via pruuti

Kimmelilla via kirsto

Allil via ande eida.

Mustal muuda rideeida.

Peigme poolt lauldi vasto:[edit]

Neiukene norokene

Mis teed kaua kamberissa

Seisad seinade vahella

Kas kuud küile kuube[edit]

Või napsid naole särki

Neitsikene noorukene

Too niidid tullessani

Küllap kuud ollessani

Meil on piirud peio tehtud

Kangas puud küi kogutud

Nied ämmä nikutetud. -


Pruudi poolt lauldi:[edit]

Peiokene poisikene

Andsid aiga kasvatada

Anna aiga ehitada[edit]

Kaua ehikse isatu

Kaua ehikse ematu

Kaua vaine vöötelekse


Pruudi poolsed laulsid:[edit]

Tunned via mo õdeda

Tunned via tunne oida

Tunne truviste elada

Ära lase lastel lüia[edit]

Päilistel pääle käia

Oiad mo õe heaste

Kaitsed kaasa kalliesta

Tuled meile tõise kõrra

Toon sulle alla annetessa

Padi pääle paisetassa. -


Pruudile lauldi; kõik pulmalised ühes:[edit]

Nutta nutuksed kodoje[edit]

Itkemed isa majasse

Kui et nutta mennessani

Küllap nuttad õllessaani.


Peigme poolt lauldi:[edit]

Neitsikene noorukene

Ära kurda ära karda[edit]

Tõrgu meile tullessa

Ära sureb ämmä kurja

Ära sureb äia kurja. - -

Küdi läheb küla väiksa

Nado viakse mehele

Siis jääd ellaga elama

Marjaga maea pidama.


Pruudi emäle lauldi; kõik pulmalised ühes:[edit]

Pruudi emäle laulsid kõik pulmalised ja lappulised ühes:


Vott vott eite noo noo eite

Kuit sina eite enne ei nutta[edit]

Nuttad omme ommikulla

Lähäd aita katsumaie

Aitt on arva rietesta

Nurk kirstusta tühije

Siis tuleb tüttär meeleni

Veel pidin tüttarta pidama

Kuit sina eite enne ei nutta

Nuttad omme ommikulla

Lähad kaivult vetta võtma

Kaivu kok tuleb kaulajeni

Siis tuleb tüttar melejeni

Veel pidin tüttarta pidama

Kuitt sina eite enne ei nutta

Nuttad omme lõune aala

Lähäd pinust puida tooma

Puu pinu tuleb kaulajeni

Siis tuleb tüttar meleje

Veel pidin tüttarta pidama

Kuit sina eite enne ei nutta

Nuttad omme õhtu ella

Lähäd kalja laskemaie

Kalja asti auguteleb

Enne mind veela peeti

Nüüd mina kuivile kobisen

Vahel koppotad kõvaste

Vahel jättad vallalista.


Pruudile lauldud:[edit]

Neitsikene norukene

Jätta kodo vied viisid[edit]

Vied viisid ja kolmed kombed

Ära õle kerge keetamaie

Libe leenta mekimaie

Meil on ella eidekene

Se on kerge keetamaie

Libe leenta mekimaie. -

Neitsikene noorukene

Õle kerge kedramaie

Tragus vokki tallamaie

Käre kangasta kudumaie

Siis sind kiideta eaksa

Hea naise tüttareksa

Targa naise taimedeksa

Hea naine on õppetanud

Kallis naine kasvatannud

Palju parem paigale pannud


Pruudi sugulased laulsid pruudile:[edit]

Kui sina lähäd kodonta

Veered venna põrmantulta

Lahkud isa majasta

Jäävad nurgad nuttamaie[edit]

Pingid silmi pühkimaie

Ahjuke aga alatsemma

Nurgad nuttid et õli noori

Pingid nuttid et õli peeni

Ahi alatses et õli ainis

Et õli kallis kuhja looja

Sale saatude tegia

Armas akki istutaja

Kuhjad kundaje nägisid

Akjalad Alu tahaje

Sedap naursid Narva saksad

Imestid Iru isandad. -

Et õlid naprad naiste tehtud. -


[3]


Viited[edit]

  1. Jõhvi ja Iisaku VANA KANNEL H II 8, 146/63 < Jõhvi khk., Päite v. - Paulus Paurmann < Leeno Uppus, 65 a. (1889)
  2. *1 Pulmakirjeldus ("Vana aigne pulma pruuk") algab lk 137.
  3. Pulmakirjeldus jätkub lk 163/7.