Viru pulm: Pulmakombed

Pulmadest.

Järel tulev laul sai neiule lauldud

, kui ta juba pruut oli. Muidugi tegid seda kaasikut, kes pruudile avis pulmade vastu valmistamas kaisivad.

Kodussa sina maksid kulla,

Majassa sa maksid marja,

Isa õuessa hõbeda,

Veering velje põrmandalla.

Õlid kui muna murula,

Käisid kui kera kelula,

Kui see õuna päälla õue,

Kui see sibul päälla silla,

Kui see kaku karja teella.

Nüüd saad teiseje taluje,.

Pere-eie voera-aie,

Taluse paha tabaje.

Sääd nädala õllenesta,

Kuu kaua kulunesta,

Siis et maksa maasta rooja,

Õlekõrt ei õue päälta,

Pohukest ei põrmandalta.

Et maksa sedagi maada,

Me' on alla jalgudella;

Et maksa sedagi vetta,

Me' on seessa leibadella.

Hoorad kuuled hommikulla,

Pordud kuuled puhtealla,

Litsed liia valgella.

Seni kurjad kuulemata,

Kui on kuke laulamata.

Kui saab kuke laulanesta,

Siis sul kurjad kukutassa,

Meele pahad pakutassa,

Sõnad alvad annetassa.

Õhtul enne seda, kui teisel pääval pulm pääle hakkas

, kogusid pulmalised:pruudipoolsed pruudi kodu, peiu poolsed, muidugi, peiu kodu. Teisel hommikul mindi siis saajaga pruuti ära tooma. Pruudi õue saades, hakkas mõega-isa laulama:

Ära tuise turjaldassa,

Saa maha sadultassa,

Kõnni kolju servaltassa,

Saa saapad lumeje,

Kenga kannad kasteje,

Sukka vikelid vedeje.

Kui see tuleb neiu eite,

Kui see tuleb neiu taati,

Toob siia tuhat linada,

Saab siia sadamed patjad,

Minu velje jalgte alla.

Siis sina tuise turjaldassa,

Saa maha saduldassa,

Kõnni kolju servaldassa,

Saa saapad lumeje,

Kenga kannad kasteje,

Sukka vikelid vedeje.

peigmees hobuse seljast

Selle laulu pääle toovad pruudi isa ja ema ühe riide, kuhu pääle peigmees hobuse seljast astub.

Isamees hoiab peigme hobust suu kõrvast kinni (nad olla ka vahel ratsa olnud) ning laulab edasi:

Kas on neiul veljesida,

Kaul kannus jalgesida,

Ke' veeb veljeni hobose?

Kaneseni kaura sööja,

Linnu linnasse pureja?

Ei see katsu kahte meesta,

Ega katsu kolme meesta,

Maha lapsed lakuldassa

Pisikesed piilildassa.

Mengu meesta viisi kuusi,

Poisid mengu puud pihala,

Mehed kaikad kaindelassa.

Ärga veega kopelie,

Kollid söövad kopelie.

Ärga veega räiste alla,

Rända saab räiste alla,

Rikub need ilusad rihmad,

Laiad rihmad laudijalta.

Ärga veega riialaie,

Rikub teie riialuse,

Lahuteleb teie laudi.

Veege talli tasane,

Laterie laugukene.

See on õtril oietuna,

See on kaurul kasvatetu,

Lihutetud linnassilla

viivad peigme hobuse

Selle pääle tulevad paar pruudi poolist noort meest ja viivad peigme hobuse ära. Mõega isa tõmbab mõega külje päält lauldes:

Mõilu, mõilu meie mõeka

Raiu, raiu meie rauda :,:

Nenda mõegaga vehkides astuvad nad toa poole.

Ukse juure saades loob mõega isa mõegaga ukse pääle risti ning mõega ema laulab:

"Ära tuusijad toasta,

Ära arstijad ahju päälta,

Soola lausujad laesta!"

Selle pääle astuvad mõega isa ja ema tupa

, nende järel muidugi ka pulmalised. Laud on valmis kaetud, ning palutakse võeraid lauas aset võta. Mõega ema astub laua ligemale lauldes:

Kas on pestud peiu pingid?

Kaasiku ase kasitud?

Isame ase ilatu?

Küllap pühin põllelani

Kasin kaula rätelani.

Ei mina pila põlletani,

Kasta kaula rättetani

Ma tõin rohud tullessani,

Salvatimed saanissani,

Piparid ree perassa,

Miska pesen peiu pingid,

Kaasiku ase kasinen,

Isame ase ilanen :,:

Nüüd laulvad pruudi poolsed järgmist laulu:

Isamees, isiti poiga,

Kas sina tõid mi tõutid

Eila meile õllesasa,

Tuna meile käiessasa,

Kas tõid ratsule rahada,

Kimmelilla killingida,

Vesihallil veeringida.

Kas rattas rahassa veeres

Rummu veeres rubladessa.

Moega ema ja temaga ühes ka teised peiu poolsed laulavad vastu:

"Lingukeised, langukeised,

Langud kulla kaunikeised

Küll mina tõin mi tõutin

Eile teila õllessasa

Tunaeile käiessasa

Kül tõin ratsula rahada

Kimmelilla killingida

Kül rattas rahassa veeres

Rummu veeres rublasida.

Nüüd annab moega ema pruudi poolsetele räha, ööldes:

"Kopkas luetajale

"Pool kopkas laulajale

"Tenusk lapse hoidijale.

Nüüd alles istuvad peiu poolsed lauda

ja hakavad sööma. Pärast söömist lähevad naised pruudi käest vöid otsima. (Pruut on saunas.) lauluga:

Siit on mennud sirgu jäljed

Läbi paju pardi jäljed."

Sauna ukse juure saades põrutavad ukse pihta.

Seest lauldakse vastu:

Ärge rikku uksijana,

Põrutage piitajana

Ei ole uksed teie tehtu.

Uksed meie meeste tehtu

Põõnad meie poisikeste.

Ukse taga olejad:

"Ei me' karda rikudessa

Meil on hulgas ukse seppa

Saajas on sagara seppa

Sisse siidised tulevad

Kalevised krapsastavad

Roholised ropsastavad.

Nüüd tehakse uks lahti

, pruut paneb igale kaasikule ning naestele vööd kaela. Parast seda lahevad kõik ühes saunast toa juure. Sääl õlut juues ja juttu puhudes kaovad tunnid ning varsi on aeg käes, kus peigme poole tuleb talluda. Peigme kaasikud ja naised laulvad:

- Ehi, ehi neitsikene

Ehi meie meeste kaasa

Saa meie saaja kaasa

Valmista vanema kaasa

Jo kipub küü hobune

Vävi täku käänab pääda

Äie sälgu eidab säärda

Pruut viivitab tulemisega.

Naised laulvad edasi.

Ei sinu viia veskiesta,

Käänata käsi kivesta

Viis on veskit veljelani,

Kuus on kullakeselani.

Üks see õõrub õtrasida,

Teine rutjub rukisida,

Kolmas kauru jo kahistab,

Neljas nikerdab nisuja,

Viies viina linnassida,

Kuues taob taterida.

Mida kardad tullessana

Ei sinu vija veski alla,

Kaanata käsi kivele.

Pruut viivib ikka veel.

Lauljad laulvad:

Kas kuud küüle särki?

Äie särki ääresteled?

Näo paigast narmasteled?

Kui et ella enne tehnud,

Too meile tullessasa

Meil on piirad peiu tehtud,

Kangaspuud küü kuotu

Suga äia sooritetu,

Niied ämma niksutetu.

Pruut istub isa sülles

ning ootab millal teda säält ära tullakse tooma. Lauljad laulvad peigmehele:

- Mida veedad velvideni,

Pead kaua kallistasa,

Küla külmissa toassa,

Koledissa kammerissa.

kannab vankrile

- Selle pääle tuleb peigmees kisub pruudi isa kaisust ja kannab vankrile. Selle hobuse looka kus pruut pääl istub saab paar kindaid seutud.: Kes rutem looga peigme kodu maha saab selle saavad kindad. Aga, et kindad teistele ei saaks, siub pruudi sõitja looga kõvast pääle, hobust resti rakendades.

Peigme kodu saades laulab sae:

Linnukeised, langukeised,

Ärga pahasta pange,

Ärge votage vihasta,

Et me kauast viibisime.

(pruut laulab)

"Minu hella velvideni,

See õli püssile pureda,

Käsi rauale kareda,

Lasi teela tetre parve,

Arula haraka parve,

Põtra parve põõsaessa,

Karu parve kaugeelta,

vankrilt maha

Nüüd tuleb peigmees ning tõstab pruudi vankrilt maha ühe kasuka pääle, mida peigme vanemad selle tarvis sinna toonud. Kasuka pääle jätab pruut paari suke. Pulma rahvas astuvad tupa, kus varsi selle pääle pruudile latu pähe pannakse lauluga:

Nüüd pannakse higi linale,

Higi lattu pää laele,

Ennast vanendamaie,

Igada lühendamaie,

Pääda allie ajama.

* - Pulmarahvas istuvad lauda sööma.

Pärast söömist jagab pruut panimed, kus juures kaasikud laulsid:

"Puna põske neitsikeine,

Punased panimekesed.

Valge pääga neitsikeine,

Valged pääd panimekesed.

Panime saajad laulvad:

"Üvad vööd, üvad panimed,

Ladusamad lapse lahjad,

Sädusamad sääre paulad.

noore paarile aset tegema

- Aeg on magama minna. Pruudi kaasikud lähvad noore paarile aset tegema, kus juures ise laulvad:

Kas oled tehnud heinusida,

Haida härga päidasida?

Kui et õle tehnud heinusida

Heinusida peenusida,

• Peiu poiss an̄ab sel ajal oma enese tehtud kibesest olut ja viina.

Noore nooriku magada

Oa kauna oo kaula

Liiva sääre lingutile.

En pane palakujani,

Visu villa vaipusida,

Teie pitkile õlile,

Kõverile kõlkajale,

magama

Selle pääle asutakse magama; muud rahvas muidugi õlgidella, õlgidella põrmandalla.

Hommikul

- Hommikul teretab äm̄ minijat sonadega:

Tere, tere minja

Maga-kammerist tuldud asi."

• - Noorik vastu:

"Veegu poigas

Veegu endas."

sööma õhtu

Päev kadus vanadel magust juttu vestes, vahete vahel vana marjukest rüüpates õige ladusasti mööda. Nooremad viitsivad oma aega tandsides ja valtsides. Õhtul voeti parast söömist lahja jagamine käsile. Lahjad tuuakse kilmituga lauale. Nooriki vend põrutab piitsaga vastu lauda, hüüdes:

"Ämm, äm̄ vaka lunastama!"

Esimise ja teise küsimise pääle äm̄ ei tule veel, alles kolmandama hüüe pääle ilmub ämm ja küsib:

"Mis vak maksab?"

Tale vastatakse:

"Viis vana, kuus kõva

sada saksa taaldri."

lahja jagamine

Selle paale viskab äm uhe krossi ning jagamine alganeb. Esimised saajad on muidugi peigme vanemad, siis vennad ja õed; taga järel muud sugulased. Seda suurt roemu, mis kingitus nendele teeb, näitavad sellega üles, et maast üles üpavad, ning selle juures "aitäh" hüüdvad. Pärast lahja jagamist kutsutakse jälle kõiki nimepidi laua juure, kus neile esite paar napsu viina andakse, aga siis üteldakse, et joojal natukese siia maksta olla. Jooja viskab paar kopikat ja tahab ära minna. Kuid teda ei lastakse, ööldes: see ei tasu veel viimseidki napsusid, kes maksab muud pulma ajal joodud napsid. Niisugune kauplemine kestab senini, kuni jooja paber raha paneb. Parast raha panemist tuleb kinkimine noore paarile. Kingitused on, muidugi, kinkijate seisust mööda. Lahja jagamine, rahapanemine, ning kinkimine votvad aja käest ära. On nad mööda, on ka hommik käes. Ennamiste peeti pulmad ja peetakse praegugi: üks päev pruudi kodu, kaks peiu kodu. Ära mines laulvad pruudi õed ja vennad:

"Peiukene poisikene,

Meeste kanda kaunikene,

Tundsid tuua minu õdeda,

Tundsid tuua? Tunne hoida!

Ära lase laste lüüa,

Pääle tulla päivilise,

Sulase suu avada;

Ole aiana vahela!

Seisa seinana eessa!

Ära lööne ühesta süüsta,

Ära toisesta tõrele,

Ära kopa kolmandesta

Näpi näida neljandesta,

Võtta vitsa viiendesta!

Kui teeneb vihada viisi,

Ja teeneb pahada palju,

Hulga hukaneb munija,

Kaotab kana pesija;

Siis tee niidist piitsukene

Õle kõrrest varrekene

Miska lööned elladasa

Karisteled kallistasa.

Viited

• Sisukord