Viru pulm: Purtse Pulmakombed
435. NEED MÕNED ANNID! 1. 948 Sukad suured, paelad pikad + Need mõned annid + Süü on pingiseadjal [Pulmanalju ja -mänge.]
Pulmades oldud vanasti väga lõbusad, lauldud ja tantsitud. Riidu, seda tulnud vanasti õige harvasti ette, aga mitte nagu nüüd pussidega ja igasuguste lööginõudega, vaid kisutud karvu. Üldse olnud vanemapõlve inimesed lõbusamad ja igatpidi karskemad praegustest. Käidud üksteisel avis tööl ja alati olnud laulu ja nalja ja rõõmsat meelt ülearugi, ehk küll elu raskem olnud kui praegu. Olnud väga osavaid laulumehi, kes igast asjast kohe laulu laulnud.
Pulmas lauldud heade pruudiandide puhul:
Sukad suured, paelad pikad,
vööd laiad ja ladusad.
Halbade puhul aga:
Siga sirtsand sinist lõnga,
koer kust kollast lõnga,
hobu parsand punast lõnga!
Kuskil pulmas juhtunud pruudile õnnetus, peeretanud just söömalaua taga. Kohe olnud laul valmis:
Süüd ei ole peerijal,
süüd oli pingi seadijal –
pingilaud jäänud servakile,
prundi auk jäänd irvakile.
Üks naljadest olnud järgmine:
Vanad habemega mehed lasknud käpukili põrandale. (Need pidanud siis kujutama kahte
sikku, neid, mis kodu peetakse). Siis vanamed teind kõik soku kombed ära, paaritand ja
teind vanaimet.
Siis seatud jälle vana vankriratta külge kaks vihta, üks ajand seda ümber ja teised tassind naisi ja tüdrukuid sauna, kes hästi pole tulla tahtnud, seda viheldud märjaks tehtud vihtadega.
Õhtul jälle, kui pruut peigmehega magama läinud, siis sidund isamees ehk mõni teine nende voodi külge kuhugi kella, kas lamba tillikese või suure lehmakella, seda tõmmatud siis kustki kaugemalt nöörist ja isamees laulnud:
Ai till-till-till,
minu pruudi kell
ja ise tema voodis teki all.
Mehed katsund rammu võitlemisega, vägipulga vedamisega, sõrmkougo ja jalakougo
vedamisega. Ka veetud kaelkouko ja surutud kätt, tõstetud kiva ja pulmarongis aetud hobustega
võidu. Arusaamatused lahendanud isamees ühes teiste tähtsamate meestega. Kui aga
enam ei saanud sellega hakama, siis pulmaäia sõna maksnud kõige rohkem ja seda
igaüks kuulama. Pulmaäi ja -ämm, need olid pruudi ja peigmehe vanemad.
Kui alustatud ringimängu, siis seotud peigmehe silmad kinni ja aetud ringi sisse, nüüd lauldud:
Kes aias, kes aias?
Eks mesilane aias.
Mis nimi, mis nimi?
Eks (näit.) Madis tema nimi.
Siis tantsurütmis:
Tuleks aga poiss ja võtaks mind!
Mina tale vastu nii kui lind.
Alles siis võetud peigmehe silmad lahti, kui ta pruudi tantsima võtnud ja kui ta
saanud, et nüüd õige on. Selle märgiks ei tohtinud enam lahti lasta, kui tants lõpes. Peigmehele
järgnes pruudi kord, ja alles siis võidi harilikult edasi mängida. Pulmade lõpumärgiks
kapsasupp ehk hernesupp, mõnel pool taotud ka kiviga vastu seinu.
Viited
[edit]