Web2.0 ja sotsiaalne tarkvara

From Wikiversity
Jump to navigation Jump to search

Tagasi E-õppe metoodikad ja tehnoloogiad

Viimasel ajal on üheks kõige enam üles haibitud märksõnaks Web 2.0. Mis on Web 2.0 ja mis oli enne seda?

Olulisimad trendid, mis on viimastel aastatel suunanud teatud veebitehnoloogiate levikut ja nende mõju ühiskonnale, on seotud eelkõige veebi kui publitseerimismeediumi ja suhtluskeskkonna avanemisega igaühele, veebirakenduste personaliseerumisega ning koostalitlust tagavate standardite kehtestamisega. Kõige ilmekamateks näideteks on siinkohal kogukondlikult kirjutatav võrguentsüklopeedia Wikipedia, ajaveebid ja RSS-tehnoloogia, millest allpool põhjalikumalt juttu tuleb. Hajutatult paiknevate ajaveebide ja Wikide, aga ka juba praegu eraldiseisvate veebiteenustena (Web service) toimivate lisafunktsionaalsuste (automatiseeritud testid, kalender, mõistekaardid) koostalitluse tagamine tegevusmustrite baasil eeldab kaasaegsel pedagoogikal põhineva semantilise mudeli olemasolu.

Viimasel ajal palju kõneainet tekitanud kontseptsiooni Web 2.0 üheselt mõistetava definitsiooni puudumine ning mõiste olemust selgelt mittekajastav nimi ei ole pärssinud selle laia levikut ja omaksvõtmist. Web 2.0 kätkeb endas uut etappi veebi kasutuse evolutsioonis, kus tehnoloogiline revolutsioon on asendunud sotsiaalse revolutsiooniga (Downes, 2005). Kui Web 1.0 all mõistetakse efektiivsema tehnoloogia arendamist riistvarade ühendamiseks, siis Web 2.0 liidab kasutajad ning üritab tehnoloogiat muuta just kasutajate jaoks tõhusamaks, et võimaldada kiiret orienteerumist järjest kasvavas informatsioonitulvas. Peamine erinevus Web 1.0 ja Web 2.0 vahel seisneb nende funktsioonides ja interaktiivsuses. Seni peamiselt väikese seltskonna poolt informatsiooni pakkuvale veebile, on lisandunud teine oluline funktsioon – iga kasutaja saab veebi ise uue informatsiooniga täiendada (Gillmore, 2004). Enam ei keskenduta vanadest tuntud allikatest informatsiooni otsimisele, vaid tähelepanu on pööratud uute tööriistade leidmisele, et agregeerida ja kombineerida sisu innovatiivsel ja kasulikul viisil (MacManus, Porter, 2005). Seega „the Read Web” on asendumas „the Read-Write Web” ’ga muutes veebi meediumist platformiks, kus lisaks informatsiooni edastamisele ja tarbimisele on lisandunud ka veebi kasutajate poolt sisu tootmine, jagamine ja kombineerimine (Downes, 2005). Olulisemad suunad Web 2.0 on personaalsete kodulehtede asendumine blogidega, mis täidavad personaalse või ka grupi päeviku rolli; taksonoomiate asendumine folksonoomiatega, informatsiooni publitseerimine interaktiivse osalemisega või ka tootmisega tegelevad süsteemid wikidega. Siinkohal võib näitena tuua Wikipedia konkureerimist Britannica Online entsüklopeediaga, esimese eeliseks on siinjuures kasutajatele antud võimalus olemasolevat informatsiooni täiendada ja uut lisada (O’Reilly, 2005).

On ilmne, et veebi arengul on omad mõjud ka haridusele ja e-õppele. Tulenevalt Web 2.0 kontseptsioonist on hakatud ka e-õpet nimetama e-learning 2.0, mis kajastab järgmist etappi e-õppes. Kui siiani hõlmas e-õpe peamiselt õppesisu toomist objektidena elektroonilisel kujul institutsionaalsetesse õpikeskkondadesse, siis e-õpe 2.0’i iseloomustab suurem autonoomsus, kommunikatsiooni märgatav roll õppeprotsessis ja aktiivne osalemine ning kogukondade ja sotsiaalsete võrgustike loomine õppe-eesmärkidel (Downes, 2005). E-õpe 2.0 on järkjärguline taandumine tsentraliseeritusest ja hierarhiatest liikudes jagatud teadmiste, interaktiivsete kogukondade ja personaalsete õpivõrgustike loomise suunas (Parkin, 2005). Õppimine informatisooni ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendusel on muutunud enesestmõistetavaks ja igapäevaseks nähtuseks, mistõttu seoses e-õppe arenguga on hakatud rääkima ka „e” ära kaotamisest „õppe” eest (vt. E-learning is dead! Leinonen, 2005). Scott Wilson (2007) on kirjutanud, et e-õppe asemel peaksine pigem rääkima e-õppijatest, kes erinevaid veebivahendeid kasutades õpivad – seega rõhuasetus on muutunud institutsionaalselt e-õppe keskkonnalt õppijale, kes erinevates keskkondades toime tuleks.

Clay Shirky (2002) on sotsiaalse tarkvara defineerinud järgmiselt: “Sotsiaalne tarkvara on tarkvara, mis toetab grupi interaktsiooni luues soodsa keskkonna mõtete ja ideede jagamiseks, kogumiseks ning uute teadmiste tekkimiseks”. Sotsiaalse tarkvara alla kuuluvad veebipõhised vahendid, mis võimaldavad inimestel leida kas teisi inimesi (ühiste huvide põhjal) või leida teiste inimeste poolt loodud digitaalseid artefakte ja omaenda artefakte teistele jagada (digitaalne artefakt – inimese poolt loodud digitaalne objekt, näiteks pilt, dokument, video, viidad (bookmark’ide). Tegelikult peaks sotsiaalse tarkvara hulka lugema kogu sellise tarkvara, mis võimaldab teiste inimestega suhelda, nagu e-mail, Interneti telefon, igasugused foorumid jne., kuid sellisel juhul kaotab sotsiaalse tarkvara mõiste oma piirid ja muutub liialt laialivalguvaks terminiks.

Sotsiaalset tarkvara on mitut tüüpi. Nende kategoriseerimine toimub peamiselt tarkvarale iseloomulike funktsioonide ja peamise eesmärgi põhjal. Üheks liigitamise võimaluseks on ajaveebid, wikid, sotsiaalsed järjehoidjad, fotode jagamine, dokumentide jagamine, online kogukonnad.