Jump to content

Viru pulm: kohalik keel

From Wikiversity

esmaspäeval 30. jaanuaril 10:30 - 11:00 B211

[edit]

Palun kuulake ettevalmistuseks, kuidas seda keelt räägiti:

[edit]

Joonisin tekstis olulisi kohti punaseks.

File:Joonitud EMH 3196 2.tif

Tunnis püüame lauseid järele korrata.

[edit]

Saate märgitud lauseid eelnevalt ise lause haaval kuulata:

  1. se·ll a.ėal ku mina nu·0r õlïn ku läksiD so·ho vai kuhuGï | sai ka·rjas käijä | metsise pe·resi õli nDa t | mietter vahet jä·lle / n·DaBali õli me·tsisi /.
  2. me·tsä i õle.
  3. tä·mä piaB oma pi·a järäle olema
  4. a kui täDä e·rotaD sis onGi lä·Bi
  5. tasa la·ulaB et sa piaD õ·iGe tarGu kÛ·lama | kui sa tämä laulu kÛ·leD
  6. se·Dä i õ·lD
  7. seDä õli se·Däsi et se antti lu·Ba
  8. sie maksas vÌs kru·oni /i · e s t i a.eãl
  9. vaBa la·skemist me·tsisel eij õle e·loski õlD
  10. tõineGõrD sa·i kätte ja tõineGõrD ei sÀ·ntki kätte ja ü·le ühe pa·uGu ei luBatuD la·ssa
  11. ko·lm samu / ü·ppäB tiaD / ja /li·Gemälle


Palun kuulake, kuidas seda keelt lauldi:

[edit]
  • RL-6111--02--Enne_mina_siit_ei_liigu__l

Tunnis laulaksime järele (algul vist värsshaaval).

[edit]

Katsume samal viisil paberi pealt laulda:

[edit]


Osad jagasin esialgu nõnda:

[edit]

JO

[edit]

"peiu ema"

[edit]
  1. Mõrsja saabumine mehekoju
  2. Mõrsja tanutamine
  3. Mõrsja äratamine

"mõõgaema"

[edit]

TK

[edit]

Lüganuse ehk peiu poolne laulik

[edit]

"mõõgaisa"

[edit]

LB

[edit]

Jõhvi ehk mõrsja poolne laulik

[edit]

MK ?

[edit]

"mõrsja ema"

[edit]
  1. Mõrsja ema itkemine

VT ?

[edit]

"peigmees"

[edit]
  1. Mõrsja saabumine mehekoju

ET ?

[edit]

"pruut"

[edit]
  1. Mõrsja itkemine
  2. Mõrsja saabumine mehekoju
  3. Mõrsja äratamine

MR ?

[edit]

"nuoriku vend"

[edit]
  1. Vaka lunastamine

MM

[edit]

"lapuline"

[edit]
  1. Peiu pere narrimine
  2. Peiukodu narrimine

KK

[edit]

"lapuline"

[edit]
  1. Peiu pere narrimine
  2. Peiukodu narrimine


LÜGANUSE MURRAK'ust

[edit]

kirjutab Mari Must:

[1]Eesti kirderannikumurde üheks selgesti piiritletud alarühmaks on murdeala idaosas paiknevad Alutaguse murrakud, kuhu kuuluvad Lüganuse, Jõhvi, suurem osa Iisaku kihelkonnast ja Vaivara kihelkonna lääneserv. Kõnealust murrakurühma seovad tugevad ühendusniidid põhjaeesti idamurdega ja vadja keelega, mistõttu neid on nimetatud ka vadjapärasteks murrakuteks. Kui Lüganuse ja Jõhvi murraku vahel saab täheldada vaid mõningaid olulisemaid erinevusi, siis oma läänepoolsest naabrist, kirderannikumurde keskrühma kuuluvast Viru- Nigula murrakust – rääkimata edelaosas keskmurde Viru-Jaagupi murrakust – lahutab Lüganuse dialekti selge murdepiir, mainitagu kas või õ rohket esinemist ühel pool ja selle puudumist teisel pool. Ometi küünivad mitmed Alutaguse murrakutele tüüpilised nähtused Viru- Nigulassegi ning annavad tunnistust naabermurrakute vahel valitsenud kontaktidest.


Lüganuse murrakut, nagu kogu kirderannikumurret, eraldab teistest eesti murdeist ja kirjakeelest vältevahelduse puudumine, s.t. siin ei eristata 2. ja 3. väldet, vaid vastavad sõnavormid hääldatakse nagu soome keeles vahepealse pikkusega, mis tavalisele eesti keelt kõnelejale tundub olevat siiski lähem kolmandale vältele. Alutaguse murrakuis hõlmab vaheldumatus ka kaksiksulghäälikuid pearõhulise lühikese silbi ja kaasrõhulise silbi järel (takk : takkud, küttädä : (ma) küttän, uppuma : (sa) uppud, ämär|ik : -ikkul), kuna pearõhulise pika silbi ja rõhutu silbi järel vaheldub geminaat kinnise silbi ees üksikklusiiliga1 (särk : särgid, keitama : keidab, nüöp : nüöbid, kaksigud [lapsed], [käisin] mustiges ‘mustikal’, perädikku ‘üksteise järel, pärastikku’, lauladetti, lahudettu, selidetta ‘seletatakse’, [tei] kirjudatta ‘te kirjutate’; vrd. rahvalauludes Vesileival vinnudetti, kaljapudil kasvadetti SKS, Haho 70; Kanamunil kasvadetu, sialihal leppidetu H III 1, 731.


[2]Murdeomast vaheldumatust on rahvalaulude üleskirjutustes osalt püütud edasi anda, märkides lühikesele vokaalile järgneva sulghääliku kahekordselt. Paraku on seda tehtud väga ebajärjekindlalt, mis loob murdest moonutatud pildi (Küll on sõas tapajaida, ei õle maha mattajaida H II 3, 643; Iidus, tiidus, tütar nuttab H II 3, 608; Süsitsed olid sepa lapsed,[---], ise seppa ilmimusta H II 1, 626).


[3]11) Ühesilbiliste pika vokaalainesega verbide da-tegevusnimi Lüganuse vanas murrakus on juva ~ jua, lüä, müä, süvä ~ süä, tuva ~ tua, viä, mida hiljem on asendanud juua, lüüjä ~ lüia, müüjä ~ müia, süüjä ~ süia, tuua, viia. Rahvalaulude kirjapanijad on murdepäraste erandlike vormidega kimbus olnud ning esineb väga mitmekesist märkimisviisi (Andsin süje, andsin juva, käskis püssi püsti lüie H II 7, 877; Siis saab trilli-tralli lüvvä, orja annab ärjäl süvä H III 1, 716).

jm


kuulamiseks

[edit]

Kohalikku keelt saab kuulata Eesti Keele Instituudi fonoteegist. Sealt saab neid lugusid ka lugeda foneetilisse kirja panduna.

Soovitan Lüganuse kihelkonnast

  • Püssilt Pungas Mare ?abikaasa (1979) juttu "Pulmadest" (RL-7906--01--Pulmad_hakkasid_harilikult__jutt)
  1. Uniküla Kõrts Kristiine (1961) juttu "Pikne süütab küla"
  2. Oandu küla Alma Tärno (1982) juttu "Kali, õlu"
  3. Koolma küla Eduard Tärno (1979) juttu "Metsise- ja tedremäng"

Pange tähele, kuidas murdekoguja räägib rõhutatult "õ"dega ja kolmandas vältes, aga vanamehe jutt on palju sujuvam.

Soovitan Iisaku kihelkonna

  1. Kõnnu küla Vilt Emmi (1975) juttu "Isale mõisa süüa viimas"
  2. Kuru küla Kalm Marie juttu "M2-0731--a)--No_ja_Midruska_oli__jutt"

Iisaku kihelkond on üsna hiline moodustis Jõhvi, Jaagupi ja Torma aladel. Seal on pea iga pere ja inimene rääkinud omamoodi. Keeles on kuulda Alutaguse juurtele lisaks, Viru keskmurde, Torma idamurde, vene, vadja ja isuri murrakute mõju.

Soovitan Jõhvi kihelkonna

  1. Kohtla küla Laur Liina (1962) juttu "Meheleminekust"


lugemiseks

[edit]
  1. Purtse pulmakombed
  2. Uniküla pulmakombed ja neid saatvad salmid
  3. Lüganuse tanutamiskombed
  4. Lüganuse pulmakombed ja neid saatvad laulud
  5. Päite pulmakombed ja neid saatvad laulud
  6. Auvere pulmajutt


laulmiseks

[edit]

LINK AVAB NOODI.


  1. Lüganuse viisitüübid[4][5]:
    1. 2.1
      1. Lüganuse küla Maali Kirikmar ja Liina Trummar 1961.
        1. RL-6111--06--Pili-pili-pili-pili_piigalasta__l
      2. Lüganuse küla Maali Kirikmar 1961.
        1. RL-6122--04--_-i_tuia_lase_kiigu_kaia__l
        2. RL-6111--02--Enne_mina_siit_ei_liigu__l
          1. lk 230
          2. lk 231
        3. RL-6111--08--Sooru-sooru_sorkajalga__l
          1. lk 246
          2. lk 247
        4. RL-6111--10--Laske_sisse_mardisandid__l
        5. RL-6111--09--Mina_ketran_siidi__l
      3. Lüganuse küla Maali Kirikmar 1962.
        1. RL-6213--01--Mart_on_tantsind_mart_on__l
      4. Kerklaküla Linda Normak 1915.
        1. Miks mullu ei tulnud + Ei tule sinule
      5. Püssi v. Purtse k. Mai Punt 1909.
        1. Keedeti kingaleent + Kas on puder keedetud
  2. Jõhvi-Iisaku viisitüübid[6][7]:
    1. 2.8
      1. RLH 58 : 25 (10) Iisaku kh Mäetaguse v Metsküla Pauliine Kiiver 1958.
        1. RL-5825--10--kui_mina_hakkan_laulemaie__rl
        2. RL-5825--01--laulab_Pauliine_Kiiver__rl

Viited

[edit]
  1. ↑ "Vana Kannel" IX Lüganuse regilaulud lk 11
  2. ↑ "Vana Kannel" IX Lüganuse regilaulud lk 12
  3. ↑ "Vana Kannel" IX Lüganuse regilaulud lk 26
  4. ↑ "Vana Kannel" IX Lüganuse regilaulud lk 832
  5. ↑ "Vana Kannel" IX Lüganuse regilaulud lk 109
  6. ↑ "Vana Kannel" VIII Jõhvi ja Iisaku regilaulud lk 1205
  7. ↑ "Vana Kannel" VIII Jõhvi ja Iisaku regilaulud lk 117
Retrieved from "https://beta.wikiversity.org/w/index.php?title=Viru_pulm:_kohalik_keel&oldid=96203"